Ärevus pärast sünnitust 26.02.25 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Tere!
Sünnitasin oma teise lapse, kes on hetkel 4 päevane. Mul on nii suur ärevus ja lõputud nutuhood. Algas haiglas ja nüüd on asi läinud lühikese ajaga ainult hullemaks. Hoog tuleb peale, siis on lõputud pisarad, hingata ei saa, ahmin õhku, tohutu raskustunne rinnus, mis oleks nagu füüsiliselt ka valus. Mul on nii suur hirm aja ees. Aeg läheb tohutult kiiresti ja ma üritan sellest kõigest kõike ahmida aga kõik läheb käest ja aeg läheb eest ära. Et kõik need hetked, mida nii kaua ootasin saavad otsa nii kiiresti ja ma ei suuda seda aega kuidagi peatada või aeglasemalt käima panna. Tahan, et see kestaks kauem ja aeg jääks natukesekski seisma. Kuidas leppida paratamatusega?

Kõik lõpud (kooli lõpetamised, kolimised, isegi reisi/laagri läbi saamine) on minu jaoks alati rasked olnud ja võtavad kaua aega. Aga selline emotsioon nagu praegu, on midagi hoopis teisest klassist ja tekitab hirmu.

Esimene laps on 2 aastane. Esimese lapsega oli sünnitus keeruline, lapsel 1.minuti apgar 1 - palju uuringuid, sünnitrauma, 1a ja 3 kuud käisime regulaarselt arsti/füsioterapeudi juures. Nüüdseks täiesti terve laps. Arvasin esiti, et need hood on esiti sellest, et nii suur pingelangus pärast sünnitust. Tundsin, et alateadvuses oli mingi suur hirm et ka teise lapsega võib midagi juhtuda. Surusin seda kogu aeg alla ja sisendasin endale, et kõik läheb hästi. Ilmselt alateaduses oli siiski see hirm nii suur. Aga nüüd tunnen just hirmu aja ees. Ka pärast esimese lapse sündi olid sellised tunded ja ma olen ka hiljem korduvalt nutnud, sest laps on kasvanud liiga kiiresti ja ma ei saa kunagi tagasi neid päevi kui ta alles sündis. Praegu on need päevad teise lapsega ja kuigi ma neid nii naudin, siis need hood rikuvad neid päevi, mis niigi lühikesed on. Ma ei oska ennast kuidagi maha ka rahustada või mingeid harjutusi teha. Magada on pea võimatu, sest peas on nii palju mõtteid. Kuidas leppida sellega, et kõik on mööduv?
Tundub nii jabur, et selline asi üldse muret teeb. On ju kõik nii hästi!
Palun väga abi!

Arst vastas:

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

1) Väga hästi rahustab ohkamine – pikk rahulik väljahingamine.
Kõige lihtsam on teha seda harjutust nõnda: teha n-ö sugereeriv
kuristamine – võtta suhu lonks vett ja siis kuristada ning mõttes
endale sisendada, et vabanen stressist, vabanen pingest, olen rahulik.
Ja kuristamise lõppedes sülitada vesi suust koos “muredega” kraanikaussi.
2) Soovitan proovida oma 3/3 mälumisreeglit:
a) 1/3 on tavaline mälumine – mäludes seitse korda ühte suutäit,
saab organism vajalikke aineid ja energiat ebakvaliteetselt.
b) 2/3 mälumine ehk 7 + 7 – s.o 14 kuni 15 korda mäluda ühte
suutäit, siis on söödud toidukogus optimaalne ja saadav energia
kvaliteetsem.
c) 3/3 on juba 7 + 7 + 7 – s.o 21 kuni 25 korda mäluda iga suutäit
ja selle juures mõelda sellele, mida ma soovin. Näiteks: “Iga
mälumisega läheb minu tervis ikka paremaks ja paremaks. Olen
täiesti rahulik.” Tuleb tunda rõõmu olemasolevast! Tegutseda: kui korralikult
puhata, siis saab ka innukamalt sotsiaalse elu küsimustega ja õppimisega
tegeleda, aju verevarustust parandada (siin aitab sportimine).
3) Soovitan teha Enneti esimest palvet: mina teen seda palveharjutust
iga päev juba aastakümneid
4) Enneti esimene palve: ringutus-sirutus ja lõdvestus ning tagasi lähteasendisse.
Ringutan-sirutan end Taevatähe ehk Taara poole (Taara on hindi keeles
‘taevatäht’). Käed üles, kõht sisse, rind ette, õlad taha, pea kuklasse,
naeratus näole. Ringutan õndsalt.
Lõdvestus. Rahulik painutus ette-alla, kael-õlad on pingevabad (“Pea
ripub pingevabalt nagu Tootsi maakera nööri otsas”), lõdvestub ka lumbosakraalne
ehk vööpiirkond. Lõdvestub kogu keha. Olen pingevaba,
olen täiesti rahulik.
Tagasi lähteasendisse (püstiasendisse): rullin end rahulikult püsti,
Laste isa? paluda enda vanemaid appi, et veidi puhkusehetki saada.
Päikest, kõik saab samm-sammult korda.
Mona Linda naeratus.

Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?