Transseksuaalsus ja sellest tingitud stress 19.06.10 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Tere. Minu probleem selline. Natuke raske rääkida sellest-väga delikaatne teema. Olen naine mehe kehas, või siis transseksuaal, vahet pole, see üks ja sama kompott. See iseenesest pole probleem. Probleem on selles, et ma ei suuda seda aktsepteerida. Juba varajases lapsepõlves stressasin lolliks ennast selle pärast. Mul on ju peenis ja ma pean käituma nagu mees ja tundma mehetundeid. Päris jube ju tegelikult. Kellelegi sellest rääkida ei saa. Ei tea ju kuidas reageeritakse. Ja mul on juba selline iseloom, et ma tahan kogu aeg teistele meeldida, transudesse suhtutakse üldiselt ju põlgusega. Asja teeb raskemaks veel see, et paljude arvates on transseksuaalsus valik, aga ma tean, et see nii ei ole, ma ei valiks endale raskemat teed. Ma olen selline ja ei suuda sellega leppida. No ikka väga raske on. Stress on nii jube, et lenda või õhku. Ehk oskate mõne asjaliku sõna mulle öelda. Lisaks kahtlustan endal posttraumaatilist stresshäiret, mis on tekkinud lihtsalt sellepärast, et olen selline. Ei, mul ei ole olnud vanematepoolset vägivalda ega midagi, ilus lapsepõlv oli mul ka (v.a. fakt, et mind vahel noriti sellepärast, et olen liigselt naiselik). Õppisin oma naiselikke tundeid varjama ja siin ma nüüd olen. Kuni 5. klassini olid mul tunnistusel kõik viied. Nüüd on aga kõik pe*ses. Ja fakt, et olen natuurilt ülestressav ülemõtleja ei aita just kaasa. Jube on olla! Mu maailm justkui vajub kokku. Jubejubejube... väga raske juhtum.

Arst vastas:

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Tallinna Perenõuandlas psühhiaater ja seksuoloog Imre Rammul aitab. Kindlasti saate abi mõlemas küsimuses.
Parimat soovides,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?