Ärevushäire 08.09.15 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Tere!
Olen 23-aastane naine.

Juuni alguses Itaalia reisilt tagasi tulles, hakkas lennujaamas kohutavalt paha. Mu tervis pole mitte kunagi mulle muret tekitanud, vaevanud on pigem füüsilised vigastused( jalgpallist) mitte nt halb enesetunne või minestamine vms. Siis hakkas aga tunduma, et must pilt tuleb ette ja kõik vajub kokku. Tormasime omal jalal traumapunkti, kus pandi veeni mitu pudelit soolavett ja öeldi, et ilmselt oli tegemist dehüdreerumise ja kuumarabandusega.

Mõned nädalad võttis sellest toibuda, kuna midagi sellist polnud varem juhtunud, tekkisid paanikahood või hirm üksi liigelda.

Siis kui olukord oli enda arust stabiliseerunud, umbes kuu aega olin edukalt tööl käinud ja ülikooli asju ajanud, läksime kaaslasega poodi. Järsku aga kõndides tundus, nagu kõnniksin vati sees ja põrand vajub. Istusin pingile maha, jõin vett ja lõpetasime oma šopingud. Lootsin, et see nähtus läheb ööga üle. Järgmine päev oli aga sama paha olla. Terve juuli alguse ajasid mind õhuvaesed ruumid ja formaalsed üritused närvi, paha hakkas olla ja istusin. Kuna seni arvati ikka, et juuni algul oli tegu mineraalide puudumisega veres, siis kandsin endaga igal pool kaasas mineraalvett.
Kuna aga see vati või mulli sees elamise tunne oli uus, lasin igaks juhuks verest analüüsid teha ja ka pea käis kompuutris. Mitte midagi ei leitud.
Augusti lõpuks oli jäänud tasakaalu häirete põhjuseks järele vaid kas kilpnäärme probleemid või borrelioos, mõlemad testid tulid vastu negatiivsed. Käisin ka kiropraktiku juures, et ka muud variandid välistada.
Praegu on seis selline, et osteselt kõndimine või jalutamine närvi ei aja, sest tean, et mu keha on nüüd igasugu analüüse läbinud ja kõik peaks üldpildis korras olema. Aga kõrvade tagant surub ja vahel hakkab kuskil üritusel nii paha, et eelistan vaikselt kuskil nurgas istuda.
Kõik see päädis sellega, et perearst kirjutas välja antidepressandid (ostsin välja Elicea) ja kogu diagnoos on, et ärevushäired. Siit ka küsimused:
1) Kui mul ongi siis ärevushäired ja see kõrvade surumise tunne on ka mu enda leiutis, kas antidepressantide ravi ei saa kuidagi vältida? Minna kuhugi teraapiasse vms? Mulle tundub kogu see mõte nendest ravimitest ausalt öeldes rohkem stressi tekitav, kui hapu olukord ise. Mõte, et pean sööma mingeid sõltuvusttekitavaid aineid pool aastat, mida niigi pool maailma heaolu ühiskonnast üle tarbib.
2) Lugesin seda pakendi infolehte ja ka infot ärevushäirete kohta. Tundus, et need tekivad inimestele, kes kannatavad tõsise stressi all. Minu mure on antud olukorras vaid tervis ja need n-ö stressialged on pigem pärast selle jama algust hakanud, kui ei saa arsti vastuvõttude või halva enesetunde tõttu tööle minna, siis see tekitab stressi. Ehk siis stress on nüüdseks võib- olla tõesti kohal, aga sai ta minu jaoks alguse nendest hädadest (selline ringi efekt).
3) Kas on mõtet näiteks igaks juhuks veel kõrva-,nina-, kurguarsti vastuvõtt broneerida, et teha ikka selgeks, kas see kõrvade surumine on minu väljamõeldis või äkki on kuskil midagi viga( visuaalsel vaatlusel on kõrv arstide arust puhas olnud)? Riiklikud järjekorrad on kuudepikkused, ja kui ma perearstilt küsisin, et ehk ta teab mõnda head eraarsti, siis ta ütles, et sellega ei põle ja kirjutas need antidepressandid välja.

Arst vastas:

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

1) Dehüdratatsioon ja mineraalide vaegus võis olla ja ilmselt oligi "päästikuks" ärevushäire tekkel. Mineraalvee käepärasus ja selle lonks-haaval võtmine on kasuks. Iga neelamine rahustab keha ja psüühikat ja organism saab ka vedelikku ning mineraale - Borjomi on hea, seal ka mineraale piisavalt.
2) Ärevushäire korral on nii et
a) pingeid tekib suuremal määral,
b) konkreetse organismi pingetaluvus on veidi langenud,
c) pingete maandamiseks tuleb seega uusi vahendeid kasutusele võtta (arstirohi, harjutused, kehalineaktiivsus/puhkerežiim, relaks-harjutused jne).
3) AD ei tekita sõltuvust ja on üheks abimeheks probleemi lahendamisel. Üheks ja teatud olukordadel ka algetapil oluliseks. Paljud jäävadki ainult antidepressandi abile peatuma ja muid agenseid ei kasuta - see viga.
4) Tark kasutab kõiki käepäraseid vahendeid ja teatud etapil ka AD-d. Arstirohu ja harjutuste vahekorda selgitab minu raviprintsiip - ristkülik diagonaaliga ja "uued prillid" vt. varasematest.
5) kõrvatohtri jt eriarstide vajadus - selgub hiljem, suure tõenäosusega on siin psüühiline komponent esiplaanil. Aeg annab selgitust.
6) Päevik. Iga tera tervise tugevdamise varasalve on oluline. Psühhiaatrias ei ole suur/väike mõõtkava, tähtis on, et tervisetera satuks õigele (tervise) kaalukausile.
(Prügikene silmas ei pea suur olema - v.paha olla. Sellest saame aru. Muudame märki ja Positiivse agensi puhul ei pea see ju ka suur olema, peaasi, et õigele kaalukausile.
Rõõmsameelset tegutsemist,
Jüri O.-M. Ennet
Kula organismi sisehäält ja see annab v.häid soovitusi.

Kas see arutelu oli kasulik?