Meeletu hirm, ärevus 08.02.12 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Tere
Paanikahood algasid esimest korda 12 a tagasi. Tõenäoliselt vallandas selle tookord keskkooli lõpueksamid ja oma poisist lahku minek ühel ajal, mis paanikahoogudena vallandusid mõne kuu pärast. Siis oli põhiline hirm kogu aeg, et nüüd lähen hulluks. Kuid sain abi arsti juures käimisest ja mõnest Xanaxist, niiet AD-d polnud vaja.
Uuesti kordus 3-4a pärast, kui mees välismaale tööle läks. Taas meeletud paanikahood, külma- ja higihood. Siis tundus kõik nii tühi ja mõttetu ja oli tunne, et ma ei saagi normaalseks, et see haigus tagasi tuli. Ja sellest alates hakkasin ma meeletult kartma ülespoomist, kuna seda oli kuidagi nii palju juhtuma hakanud inimestega, keda teadsin, nad ei olnud küll väga lähedased, näiteks keskkooli ajal tegi seda raamatukogu juhataja, seejärel kohe tema lesbist elukaaslane, siis veel omakorda tolle isa. Siis aastaid hiljem minu esimene naisülemus ja kohe varsti üks tööline, kellega ma koos ei töötanud, kuid teadsin teda. Siis veel ühe tuttava noor õde. See kuidagi nii kohutas. Hakkasin kartma nööre, rihmu, juhtmeid, neid kohti kus need inimesed elasid või töötasid. Kuid sain AD-d ja sain selleks korraks jälle üle.
Siis jälle oli vahe u 2-3a, suhtes olid jälle keerulised ajad ja kõik kordus, paanika, ärevus ja meeletu hirm ülespoomise ees. Olukord oli kuidagi nii lootusetu, ei mõistnud, miks see kõik kordub, sõin 2kuud AD-d, kui sain teada, et olen rase ja see oli tohutu jõud paranemisele ja hakkasin rohtusid ära jätma ja sain taas sellest üle.
Kuid nüüd, kui olen lapsega üle 2a kodune olnud, tuli jälle see õudus tagasi ja tunne on selline, et hullem, kui kunagi varem. Lapsega kodus olles on tekkinud meeletu rutiin, kuna laps on ka suhteliselt aktiivne ja kange loomuga, on pidevalt vaja teda keelitada ja tegeleda. Pettumust ja lootusetust minus tekitab omakorda veel see, et arvasin, et kui mul on juba laps, siis on see haigus igavesti peast pühitud, et see ei kordu enam, elul on ju uus tähendus, aga ei. Suhetes oli terve eelmine aasta tegelikult vägagi pingeline ja kaalusin isegi lahkuminekut, kuid kõik siiski laabus ja suhe on korras. Kuid meeletud hirmud ja paanikad on kohal. Algasid kuu aega tagasi ja võtsin kohe Anti stress tablette 2 nädalat 2tk päevas ja tundus, et piisas, kuid siis jätsin ära üks päev ja kohe läks asi hullemaks. Öösel praktiliselt ei maga, kui siis väikeste unede kaupa, söögiisu ka pole, söön kuidagi selleks, et saaks rohtu võtta. Arst kirjutas siis Sertraliini, peale seda läksid hommikud eriti kohutavaks, hommikupoole ööd tekivad paanikahood ja meeletu ärevus, mida tekitab omakorda ka see, et mees läheb tööle ja ees on jälle pikk päev lapsega kahekesi. Kas on äkki võimalik, et see depressant ei sobi, kuigi olen seda ka varem võtnud ja ei mäleta, et varem oleks nii raske olnud? Varem olen ma ka tööl käinud ja pole niiviisi üksi kodus olnud, see ka kindlasti kergendas asjaolusid. Ja kõige selle taga on omakorda meeletu hirm kaotada enesekontroll, pidev hirm ülespoomise ees. Erilist hirmu tekitabki see teadmatus, mis seisundis ja miks inimesed selliseid asju teevad, et äkki olen ma sellele seisundile ka väga lähedal oma paanikahoogude ja meeletu hirmuga selle ees? Olen lugenud igasugu lugusid erinevatest hirmudest ja enamasti soovitatakse oma hirmule vastu astuda, kuid kuidas on võimalik hirmule ülespoomise ees vastu astuda? Samas hirmutab mind ka väljend, et mida kõige rohkem kardad, see ka juhtub. Siis keerlevad sellega seoses igasugu mõtted, et kas see ongi äkki siis minu saatus? Kui nüüd viimased hommikud on väga halb ja lootusetu tunne olnud, siis kardan igat hetke, et kas nüüd ma teengi seda? Ja see ajab meeletult paanikasse ja rahutusse. Võtan hommikul pool Xanaxit ja see teeb korraks uniseks ainult, kuid kui võtan Sertraliini ära tunnen 1-2 tunni pärast juba kergendust ja nii läheb lõunaks olukord normaalsemaks. Kas on võimalik, et depressant nii kiiret mõju avaldab, sest tundsin seda kohe esimesest päevast, praegu võtan seda 6-dat päeva alles. Tundub nagu hommikul oleks antideprssandil positiivne mõju ja vastu hommikut see kaob. Nüüd kui olen 2päeva pool Xanaxit hommikul ja õhtul juurde võtnud pole uni küll paranenud ja ei saa arugi, et oleks seda võtnud, nii et kas siis on üldse seda juurde võtta, äkki on hoopis mõni unerohi, mis aitaks välja magada ja ehk on siis ka hommikud kohe normaalsemad?
Kas ma saaksin ennast ka ise kuidagi aidata, sest see on nii kurnav ja kas sellest on üldse võimalik üle saada? Kas asi on juba liiga kaugele läinud? Kuidas üldse sellist seisu liigitada, on see foobia, trauma või mingi psüühika häire?

Arst vastas:

Jüri Ennet

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

AD on hea, seda hommikul jätkata, Xanax mängust välja jätta. Õhtul lisaksin mitte unerohtu, aga und soodustavat AD-d - Remeron (annusega mängida, leida sobiv und soodustav annus).
Psühhoregulatsioon (minu Palve-Meditatsioon).
On nii ärevushäiret ja on ka sundmõtteid.
Probleem kõrvaldatav.
Rõõmu lapsest ja temaga tegelemisest! Korralik puhkus ja kohustuste/vastutuse jagamine. Nii mureprobleemid kaovad ja tuleb rõõm! Tuleb!
Head harjutammist,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?

Nõuanded teemal: Psühhiaatria

Laps varastab ja valetab.

Tere.Tütar mul saab suvel 10 a. Ta on hakanud varastama.Olen üksikema.Läksime lahku eksiga sügisel. Eelmine nädal sain teada, et oli poest varastanud 100.- väärtuses mänguasju.Eile, et oli külla läinud ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Soovitan alustata lastepsühhiaatri juurest.
Mida kooliõpetaja asjast arvab - temaga ka nõu pidada.
Kas Papsiga veel suhteid on? Temaga koostöö - sõbralikult-asjalikult. Papsi vanemad?! - ...

Loe edasi

Ärevus või depresioon?

Tere, selline mure, et algasid paar aastat tagasi ärevushäired ja hakkasin psühholoogi jutul käima, kes kirjutas muidugi AD ka välja, mida ma võtma ei hakanud. Käisin seal pool aastat 1x kuus ja peale ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Kas kerge depressioon ja ärevus kaovad ka ilma AD võtmiseta ära.
Inimene elab keskkonnas ja suhe keskkonnaga (välis-keskkonnaga ja sise-keskkonnaga) annab kas siis rõõmu- või kurvameelsuse. Olukorda ...

Loe edasi

Kas tõesti stress?

Kas on tõesti võimalik, et tööstress võib tekitada kõhuvalusid? 2 kuud juba kõhus ebamäärane tuim/terav valu vaheldumisi. Arst arvab, et tegemist vaid ärevushäire ja stressi sümptomina. Ei teagi nüüd, ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Väga paljud on kuulnud ning paljud teavad, et psüühika mõjutab kehalisi funktsioone, kehalist tervist. Siit siis see nimetus - psühho-somaatilised häired. Sooma e kaha hõlmab mitmeid valdkondi, seega ...

Loe edasi

Armusin, aga kutt tõrjus eemale

Armusin ühte kutti.Kohtusime umbes aasta tagasi ja juba alguses oli aru saada, et meeldin talle.Küsis millal külla tulen ja kuidas mul läheb ja pidevalt kirjutas.Vastasin talle samaga.Me polnud kunagi ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Ole õnnelik, et "toreda" õppetunni varakult kätte said - paljud saavad Tite ja Kutt laseb siis - saba sirgu nagu noor vasikas kevad-aasal - sinu juures minema. Ole rõõmus.
Ole kodustega üksmeelel ...

Loe edasi

Ärevushäire

Tere! Septembri lõpus 2016 sattusin tugevate rindkere valude ja suruva tunde tõttu EMOsse. Pärast pikki ja põhjalikke uuringuid (üld tervis +lisaks kopuskompuuter trombi oht) diagnoositi ärevushäire. Tänaseks ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Soovitusi ärevushäirete kohta on eelnevalt hulgi - vt otsinguga.
Arstirohi vaid osake (1/10) kogu paranemise repertuaarist. (vt minu ristkülik diagonaaliga ja "uued prillid" - raviprintsiipi
Loe edasi

Autism

I am originally from Estonia. Has never been to the psychiatrist in Estonia. While living in another country was diagnosed with social anxiety disorder, depression, than with generalised anxiety disorder ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

For a person it is the current moment and present state that is of importance, the need to cure and treat, the need to change the situation is in the present state (the symptoms of depression right now, ...

Loe edasi

Kas viitab ebastabiilsusele?

Tere! Mul on mure enda lapse isaga. Soovin nimelt teada, kas tema käitumine on märk ebastabiilsusest, et mul oleks põhjust taodelda talle visiiti psühhiaatri juurde, teadmaks kas ta on adekvaatne lapsega ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Pereprobleeme peab aitama Lastekaitse töötajad.
Ähvardamiste korral tuleb teha kirjalik ettekanne politseile.
Agressiivse inimesega mitte suhelda ja lahutuse korral ei ole tal õigust teid ...

Loe edasi

Palju see maksab

Joomisesr vabaneda

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

See maksab TAHET,
a) kindlat isiklikku tahet jätkata töö- ja õpivõimelise inimesena alates tänasest,
b) kindlat isiklikku tahet saada korralikuks pereinimeseks ning korraliku pereinimesena ...

Loe edasi

Neurolingvistiline programmeerimine

Tere


Oleksin väga tänulik, kui vastaksite, sooviksin teada, kas neurolingvistiline programmeerimine on teadusel põhinev meetod, mida vajadusel elus kasutada ja õppida, saamaks jagu ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Inimene peab oma elu parandamiseks Eluviisi muutma. Selle muutmise rajale peab Iga Inimene Ise Astuma. ISE!

Loota, et mõni tabletikene, nõia pendeldamine, käe vaatamine, programmeerimine, ...

Loe edasi

25-aastane joob iga õhtu 8 õlut ja sellest jääb veel väheks-lisaks muutub tigedaks ja tuleb kallale või lihtsalt terroriseerib . . . käib tööl,on oma tüdruk ja ikka olevat kõik mõttetu

25-aastane joob iga õhtu 8 õlut ja sellest jääb veel väheks-lisaks muutub tigedaks ja tuleb kallale või lihtsalt terroriseerib . . . käib tööl,on oma tüdruk ja ikka olevat kõik mõttetu

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Viin on 40 ja õlu 4 (tegelikult veidi kangem) vol% alkoholi sisaldav jook. Vahekord seega 10:1, seega - pudel õlu on alkoholisisalduselt sama 50 g viinaga.
2 pudelit õlut = 100,
4 õlut = ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi

Küsi foorumist

Küsi

Ei saanud vastust? Küsi arstilt: