Meeleolu muutused, unehäired 01.09.11 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Tere. Ma ei teagi, kuivõrd mul mingi probleem on, kuid siiski mõtlen, et parem karta kui kahetseda. Nimelt on mul on olnud probleeme depressiooni ja ka suitsiidiliste mõtete/tegudega mis esinevad mul tihtipeale periooditi. On hetki, kui kõik on korras ja olen õnnelik, kuid siis kasvõi üks pisike asi nagu sõnavahetus vanematega, keegi liigutab või võtab/laenab mulle kuuluvat, kohe mu meeleolu muutub, ma ärritun põhjuseta ja muutun üliemotsionaalseks, hakkan nutma ja ei suuda rahuneda, pärast seda tekivad depressiivsed mõtted, kuni ühel hetkel keegi teeb mingi väikese žesti ja ma muutun totaalselt. Vastupidiselt enda endisele käitumisele olen liiga õnnelik, naeran laulan ja tantsin omaette, nii et inimesed ja ka sõbrad tihtipeale küsivad minult, kas ma tarvitan midagi, arvestades minu käitumist. Samuti olen tähele pannud, et enda meeleolu ja mõtteviisi muutuvad olenevalt päeva ajast ( mõtlemine erineb hommikul ja õhtul). Veel on mul pikemat aega olnud probleeme magamisega, raske on uinuda ja ärkan öösel korduvalt samas on väga raske hommikul ärgata. Magama jäämist häirib mind näiteks kohutavalt, kui keegi kõrval toas või isegi alumisel korrusel vaatab telekat, lobiseb, kuulab muusikat vms. Ärritun siis kergesti ja ei suuda end enne maha rahustada, kui olen käinud palumas/karjumas, et asi vaiksemaks võetaks. Pere kutsub mind mõnikord närvihaigeks ja Monkiks, sest pisidetailid võivad mind nii häirida, et ei jäta enam rahule, kuni olen midagi nende suhtes ette võtnud. Ja tihtipeale on mul erinevad rindekere, selja, pea, liigese - ja luuvalud, mis ma usun , et on täiesti normaalsed, kuid kas on võimalik, et asi on närvidest?

Arst vastas:

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

1) Kodustega päeva-, õhtu-, öörežiimid paika panna, et saaks rahulikult öppida-töötada, puhata ja uinuda-magada.
2) Kindlal ajal magama, et organism režiimiga harjub.
3) Suhtlemist võtta nagu näitemängu, elu nagu näitelaval. Näitelaval ju me endast välja ei lähe, aga selgitame-ütleme julgelt ja selgehäälselt vajalikku teksti.
4) Kehalised harjutused õpetavad ka psüühikat juhtima.
5) Psühhoregulatsioon, alusta minu Palve-Meditatsiooni harjutusest.
6) Päevik aitab endas selgusele jõuda, õpetab end paremini juhtima. osates end juhtida oskame ka teistega paremini suhelda. Päevikut on pidanud riigimehed-diplomaadid (USA president John Quincy Adams alates 13. eluaastast), filosoofid (S. Kierkegaard tuhandeid lehekülgi), kirjanikud nii välis- kui kodumaalt (Marie Under), sportlased (43-kordne maailmarekordimees, 53-kordne N.Liidurekordimees, 75-kordne Eesti rekordimees Jaan Talts), näitlejad ja näitejuhid (Jüri (Kuznetsov)-Järvet, Voldemar Panso).
Oli vajalik neile, veelgi vajalikum meile!
Muid ja ka päeviku kohta soovitusi näed raamatust "Väljavalitu".
Parimat soovides,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?