Kas mul on depressioon? 04.07.03 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Lugupeetud dr. Ennet! Soovin küsida teie käest nõu.

Olen 23-aastane noormees, õpin Tartu Ülikoolis informaatikat. Umbes 3 kuud tagasi alustasin kirjutama oma bakalaureusetööd. Tööd alustades, tundsin ma kogu aeg ärevust, et ei jõua tähtpäevaks seda lõpetada. Mõne nädala möödudes tekkis mul autos südamepekslemise, õhupuuduse ja kerge pearingluse hoog, tundsin ka surmahirmu ja kerget iiveldust. Ma kohe lõpetasin sõitmist ja kutsusin kiirabi. Kiirabiarst mõõtis vererõhku ja pulssi, mõlemad näitajad olid kõrgenenud, sellepärast arvas ta, et tegemist võib olla kõrgenenud vererõhu sümptomitega. Järgmisel päeval tekkis mul sarnane hoog kodus uuesti ja uuesti ma kutsusin kiirabi. Põhjuseks ikkagi arvati hüpertensiooni. Nooremas eas mul on esinenud vererõhu kõrgenemisi, kuid selle juures ma ei tundnud midagi taolist, tavaliselt lihtsalt valutas natukene pea. Puhkeolekus aga minu süstoolne vererõhk ei ületa 130 mmHg. Oma probleemi lahendamiseks pöördusin ma perearsti poole. Perearst tegi lihtsamaid analüüse ja määras antihüpertensiivseid ja valuvaigistavaid preparaate ning suunas mind neuroloogi konsultatsioonile, kes soovitas rohkem puhata ja võtta vitamiine. Järgmisel päeval tekkis mul veel üks hoog. Kiirabi toimetas mind haiglasse kardioloogiaosakonda. Haiglas uuriti mind südamepatoloogia osas, tehti vererõhu ööpäevast monitooringut. Siiski olid kõik näitajad normaalsed. Haiglas tundsin ma ennast rahuldavalt, hood ei kordunud. Mõne päeva pärast olin ma välja kirjutatud hüpertensiooni diagnoosiga, mis siiski ei kinnitunud ööpäevamonitooringu andmetel. Peale haiglast väljakirjutamist kogu aeg tunnen ennast väsinuna, ei tunne erilist huvi igapäevaste asjade vastu, väldin suhtlemist, peas on kogu aeg ebamäärane pingeline tunne, mis mõnikord läheb üle ebamääraseks valuks, tunnen ei peas ei ole mõtteid, et pea on tühi. Mõtlemine on muutunud minu jaoks koormavaks tegevuseks. Siiski aga füüsiliselt olen mina terve, kõrvalt vaadates võib tunduda, et minuga on kõik korras. Mul on õnnestunud isegi kaista oma tööd (tõsi küll, madalamale hindele, kui tavaliselt). Lootsin, et bakalaureusetöö kaitsmisega need sümptomid mööduvad, kuid siiski tekkis veel peale seda paar hoogu ning minu üldseisund ei paranenud, seda vaatamata antihüpertensiivsele ravile. Perearst aga loeb hüpertensiooni minu kaebuste peamiseks põhjuseks. Äkki mul on hoopis psüühiline häire?

Lugupidamisega, Nikolai.

Arst vastas:

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Nikolai, Teie kirjeldusest järeldan, et esiplaanil Teil ei ole hüpertensioon (see on sekundaarne, kaasnev) vaid hekte probleemiks on õppe-pingutuste käigus esile kerkinud paanikahoog ja organism "otsib" lahendit - paanikahoo kaudu aja mahavõtt, et organism leiaks tasakaalu töö-puhkuse osas, südamesse võetava ja ratsionaalse vahel. Ehk teiste sõnadega - organismile "midagi ei meeldinud" sellises eluviisis, õppekorralduses. Võtsite midagi liigselt südamesse. Olete hindelatti vist liigselt tähtsustanud. Hinded on muidugi ka näitajad, aga teadmised, mõtlemisoskus on veelgi tähtsam. (A.Einstein kõrgkoolis hinnetega ei "hiilanud"). Paanikahoog on kõrvaldatav, ravitav. Võtke asju rohkem "külma kõhuga" e ratsionaalselt. Pöörduge psühhiaatri poole, saate vajalikku nõu ja abi. Tegelege spordiga, ärge unustage ka sõpru ja sõbrannat. Parimate soovidega Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?