Parasiidid kehas 21.08.25 / Perearst

Arst vastas:

dr Madis Veskimägi

Perearst

Tõstamaa Tervisekeskus

Tere!

Ma saan aru, et tegemist on väga kurnava ja muret tekitava olukorraga – sügelus, erinevad nahakaebused ja tunne, et kehas justkui „miski liigub”. Kui mitmed arstid on juba uurinud ja välistanud tavalisemad nahahaigused (nt sügelised), aga kaebused kestavad, tekib paratamatult tunne, et midagi on kahe silma vahele jäänud.

Olulised mõtted Teie kirjelduse põhjal:

Parasiidid inimese silmades, kõrvades ja ninas on Eestis ja ka Kanadas/Kesk-Ameerikas väga haruldased. Tavaliselt kaasneks sellega selge põletik ja arst näeks seda kohe ülevaatusel.

Sügelust ja „liikumistunnet” võivad põhjustada ka nahakuivus, ekseem, allergiad, seeninfektsioonid või krooniline nahapõletik.

Kui sügelus kestab kaua ja otsest nahahaigust ei leita, võib tekkida ka neurodermatiit või sensoorne närviärritus, kus nahk „petab” inimest ja tekitab parasiidi-tunde, kuigi reaalselt midagi ei liigu. See on väga kurnav ja vajab vahel dermatoloogi koostööd neuroloogi või psühhiaatriga.

Väikesed valged osakesed, mida kirjeldate, võivad olla naha ketenduse tükikesed, mitte parasiidid.

Mida edasi teha?

Dermatoloog – kui senised arstid on ainult vaadanud, võiks küsida ka täiendavaid uuringuid: naha kraapimine, seeneanalüüs, vajadusel mikroskoopia. See välistab parasiidid ja seenhaigused lõplikult.

Infektsionist või troopiliste haiguste arst – arvestades, et tütar on viibinud Kesk-Ameerikas, võiks teha paar üldist vereanalüüsi parasiitide suhtes (nt eosinofiilide tase, vajadusel seroloogiad).

Kui ka need on korras, tuleks mõelda närvisüsteemi või psühholoogilise komponendi peale. Tugev ja kestnud sügelus võib ise vallandada „liikumise tunde”. Vahel aitavad närvisüsteemi mõjutavad ravimid (nt pregabaliin, gabapentiin või antidepressandid väikese annusena), mis leevendavad sügelust ja valuaistinguid.

Peanaha hooldus – õrnad šampoonid (nt tsinkpüritioon, ketokonasool), niisutavad losjoonid võivad vähendada ärritust.

Kokkuvõte:

Väga tõenäoline, et tegemist ei ole parasiidiga, vaid kroonilise nahaärrituse või närviärritusega, mis annab tunde nagu „miski liiguks”.

Järgmine samm võiks olla dermatoloogi juures sihipäraste analüüside tegemine ning infektsionisti konsultatsioon, et välistada troopilised parasiidid.

Kui need on korras, tasub arutada ka neuroloogi või psühhiaatriga, sest mõnikord on vajalik närviaistingute korrigeerimine ravimitega.

Oluline on, et tütar ei jääks oma murega üksi – see on väga reaalne ja vaevav probleem, isegi kui põhjuseks ei ole parasiit.

Head jaksu ja lahenduse leidmist!
Madis Veskimägi ja Kati Tarkur (ChatGPT)

Kas see arutelu oli kasulik?