Ajusurm Autor: Ain-Elmar Kaasik

Ajusurm on ajutegevuse pöördumatu lakkamine. Paljude eluohtlikus seisundis viibivate haigete ravi võimalused avardusid tänu 1950. aastate lõpul ja 1960. aastatel rakendatud intensiivravivõtetele, mille hulka kuuluvad spetsiaalse toru viimine hingetorusse (intubatsioon) ja kestev kunstlik hingamine. Siiski selgus peatselt, et peaaju rasketest kahjustustest tingitud haigusseisundid on ka intensiivravi rakendamisel sageli pöördumatud. Mõnikord kujuneb nende võtete rakendamisel olukord, kus aju sureb, kuid keha teised elundid ja koed jätkavad talitlust seni, kuni saavad piisavalt hapnikku ja ainevahetuseks vajalikke ühendeid. Nii kujunes ajusurma mõiste ja aktsepteeriti seisukoht: kui aju on surnud, on ka inimene surnud, vaatamata sellele, et ta süda veel töötab. Seetõttu lepiti 1960.–70. aastail kokku ajusurma diagnoosimise kriteeriumid. Neist olulisimad on iseseisva hingamise puudumine, elektroentsefalograafial kindlakstehtav peaaju bioelektrilise aktiivsuse täielik lakkamine ja ajuverevoolu seiskumine. Nagu mujal, nii on ka Eestis ajusurma diagnoosimine ja sellest tulenev elundite doonorlus õiguslikult reguleeritud.

Et raskete ajukahjustustega haigete intensiivravi ei anna tihti soovitud tulemust (haige isiksus ei taastu), tekitab see mitmeid meditsiinilis-õiguslikke probleeme. 1972. aastal võeti kasutusele püsiva vegetatiivse seisundi mõiste. Hiljem on püütud eristada püsivat ja pöördumatut vegetatiivset seisundit, mis on nende patsientide ravi ja hoolduse jätkamise seisukohalt esmatähtis. Püsivas vegetatiivses seisundis haigel taastub une ja ärkveloleku vaheldumine. Ärkvkust annab märku silmade avamine, lihasetoonuse tõus, suuümbruse lihaskonna tahttud liigutused (automatismid) ja muud välised avaldused, kuid puuduvad sihipärliigutused, ning mis kõige olulisem, iggune mõistuslik tegevus. Praeguseks on saavutatud konsensus, et pöördumatus vetiivses seisundis viibiva isiku toitmise võib lõpetada, kui selle põhjuseks olnud ajutrmast on möödunud 12 kuud, mõne muu põhjuse korral 3 kuud. Vt ka elektroentsefalograafia, surm.

Seotud teemad

Nõuanded teemal: Perearst

Peavalu ja ärritunud silmad

Tere

7 päeva olnud peavalu mis tuleb põhiliselt kui olen pikali, siis kas öösel või hommikul. Või kui tõusen püsti, või istun. Pole ära läinud. Pole kunagi nii pikalt peavalusi olnud. Vererõhk ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere! Tänan hea küsimuse eest.

Teie kirjeldus (7 päeva kestnud peavalu, mis tekib eriti lamades või asendi muutusel, ning samaaegne silmade punetus ja kuivus) vajab tähelepanu, kuigi enamasti ...

Loe edasi

Palavik, alakõhu ja seljavalu

Eile ärkasin iivelduse ja seljavaluga. Lõunaks seisund halvenes – lisandus tugev alaselja- ja kõhuvalu, palavik (38 °C) ning külmavärinad. Süüa ei suutnud. Samuti oli eile kõht kinni ja punnis- võtan rautablette ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere! Tänan väga olulise küsimuse eest.

Teie kirjeldus (äge algus, palavik ~38 °C, alakõhu- ja seljavalu, külmavärinad ning nüüd lisandunud ebatavaline veritsus tupest) viitab seisundile, ...

Loe edasi

Kolesterool

Sain analüüside tulemused, lisasin need pildina. Lisan veel, et vererõhk on 120/80, veresuhkur 5,7, ma ei suitseta, ei tarbi alkoholi, peres pole esinenud südamehaigusi. Tõsi, olen veidi ülekaaluline, ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere! Tänan hea küsimuse eest.

Teie kirjeldatud olukord on tegelikult üsna sage ja samas ka hea võimalus oma tervist ennetavalt parandada.

Mida tähendab kolesterool 6,3 mmol/l?
Loe edasi

Re

Täna ca 3 tundi tagasi tekkis torkiv valu rinnus. EKG-l kahtlus ST-elevatsioonile I, aVL + ST-depressioon III, aVF. Kohe kutsutud KIO valvearst EMO-sse patsienti vaatama.
Se3 on 2024 veebruaris mul ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere! Tänan hea küsimuse eest.

Teie kirjeldus sisaldab väga olulisi ja tõsiseid sümptomeid:

torkiv valu rinnus
EKG-l kirjeldatud ST-segmendi muutused (ST-elevatsioon I ja ...

Loe edasi

Keel kipitab

Keel kipitab juba kaks aastat.

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere! Tänan hea küsimuse eest.

Pikaajaline keele kipitus (juba ligi 2 aastat), millele ei ole leitud selget põhjust uuringutel, viitab üsna sageli seisundile, mida nimetatakse põletava suu ...

Loe edasi

Maltalt saadud “putukahammustus”

Tere

Käisin 2nädalat tagasi maltal reisil, ja 3. Päeval avastasin endal jalapealt ühe hammustuse moodi asja ja mõned päevad hiljem pepu pealt. Helistasin mõned päevad tagasi perearstile ja ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere! Tänan hea küsimuse eest.

Kirjelduse järgi (reisilt saadud “hammustus”, millest üks on taandunud, kuid teine – tuhara piirkonnas – läheb suuremaks, on valulik ja häirib liikumist/istumist) ...

Loe edasi

Küsimus

Tere,

Kas tegemist on rütmihäirega või südamehaigusega?

EKG leid SR fr 94 x min, qrs 106ms, qrc 468ms

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere! Tänan hea küsimuse eest.

Teie toodud EKG näitude põhjal:

SR (siinusrütm) – see tähendab, et südamerütm on pärit südame normaalsest rütmikeskusest, mis on hea leid
Sagedus ...

Loe edasi

Kas sügelised või midagi muud

Nädal tagasi tekkis punane lööve nii kõhule kui rinnale, järgmine päev liikus see edasi ka reite sisekülgedele, keha külgedele ning natuke ka kätele. Umbes nädal enne seda tekkisid ka mõlema kaenla alla ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere! Tänan hea küsimuse eest.

Teie kirjelduse põhjal (kiirelt leviv sügelev lööve kehatüvel ja reite sisekülgedel, eelnenud muutused kaenla all, lisandunud külmavärinad) ei ole see tüüpiline ...

Loe edasi

probleem jalaga

Umbes 2 nädalat tagasi hakkas paremal jalal labajalg ja hüppeliiges tegema valu nii liikudes kui rahulolekus (istudes ja öösiti) Varbad on tuimad ja valutavad. .Labajalga liigutades külgedele tekib suur ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere! Tänan väga põhjaliku kirjelduse eest.

Teie vaevus (valu nii rahuolekus kui liikumisel, öine süvenemine, jala turse ja kuumus, samas varvaste külmus ja tuimus) on murettekitav ning vajab ...

Loe edasi

Keel

Kas on tegemist mingi infektsiooniga,või mis see on,keel selline valge kihiga ja taga pool nagu oleksid punnid, muidu ei valuta ega midagi,millest selline asi?Tänan vastamast.

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere! Tänan hea küsimuse eest.

Kirjelduse järgi (valkjas katt keelel, tagaosas „punnid“, valu puudub) on enamasti tegemist healoomulise ja üsna tavalise nähtusega.

Kõige sagedasemad ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi