Kas koroonaviirus võib ka neerud rivist välja lüüa?

Kas koroonaviirus võib ka neerud rivist välja lüüa?

Arstid maailma eri nurkades on märganud, et lisaks kopsudele kahjustab koroonaviirus ka neere ja teisi organeid.

Covid-19 tekitab küll ägeda reaktsiooni, aga üldiselt ei jäta endast maha kroonilist neerukahjustust, rääkis Lääne-Tallinna keskhaigla nefroloogiakeskuse juhataja Madis Ilmoja. Kuigi mine tea, krooniliseks loetakse vähemalt kolm kuud kestnud mõju organismile, aga nii pikalt pole meil keegi haige olnud.

Mida me tea me koroonaviirus SARS-CoV-2 mõjust neerudele?

Uus koroonaviirus tegutseb sarnaselt SARSiga ja MERSiga. Viiruse RNAd on leitud nii uriinis kui ka neerukoes, kahjustused tekivad neerudes teadaolevalt kahel viisil.

Neerutorukestes, mida mööda liigub uriin, toodetakse ka ensüüme, näiteks ACE-2 (angiotensiini konverteerivat ensüümi-2), mis kaitsevad inimest vananemise eest ja hoiavad teda tervena. Tavaolukorras toimetab ACE-2 rakkude pinnal. Rohkesti leiab neid ensüüme kopsudest, aga ka neerudest või südamest. Koroonaviirus haagib ennast ACE-2 külge ja koos liigutakse rakku. Seetõttu organite rakud hävivad ja tekivad mikrotrombid, millele järgnevad ulatuslikud põletikud.

Kuigi Covid-19 kahjud neerukoes silma ega radioloogiliste uuringute abil välja ei paista, on mikroskoobi all muutusi kindlasti näha.

Kuidas töötab viiruse teine mehhanism?

Covid-19-le tekib organismis ülemäärane põletiku immuunvastus ehk sepsis. See haarab kogu keha, vabanevad tsütokiinid ehk väikese molekuliga valgud, mis vahendavad rakkude vahel infot. Kui neid saab liiast, hakkavad kahjustuma organid, sealhulgas ka neerud.

Eestis võime kahe käe sõrmedel üles lugeda need Covid-19-haigeid, kellel lõi sepsis ka neerud rivist välja ja kes seetõttu said dialüüsiravi, ehk kelle verd tuli hakata masinaga puhastama.

Kui sageli neerud tõsisemalt pihta saavad?

Kõige enam tuleb siiski välja kopsukahjustusi. Teiste elundite pingerida pole päris selge, aga neerud on tihedalt südamega seotud ja võib arvata, et kui üks saab kahju, ei jää puutumata ka teine. Südamest keegi niisama lihtsalt koetükki muidugi uurimiseks ei võta.

Eestis võime kahe käe sõrmedel üles lugeda need Covid-19-haigeid, kellel lõi sepsis ka neerud rivist välja ja kes seetõttu said dialüüsiravi, ehk kelle verd tuli hakata masinaga puhastama. Osad kahjuks surid, ellujäänute neerude töö taastus hiljem sedavõrd, et dialüüsi nad ei vaja.

Kroonilised haiged on Covid-19 riskigrupis. Kuidas juba välja kujunenud neerupuudulikkusega patsiendid nakkuse üle elavad?

Huvitav leid avastati dialüüsihaigetel, kes põdesid koroonaviirushaigust. Neil püsis organismi nakkuse vastu kaitsvate lümfotsüütide tase kõrgem ja ka tsütokiinide hulk oli väiksem kui tervete neerudega Covid-19 patsientidel, kelle verd regulaarselt ei puhastata. Võiks arvata, et kui Covid-19 tekitab dialüüsihaigetel seetõttu vähem raskeid kopsupõletikke, siis patsiendid jäävad sagedamini ellu.

Hiina, Hispaania, Itaalia ja Ühendkuningriikide näitel selgub aga, et kui Covid-19 dialüüsihaigete sekka jõuab, sureb neist iga viies, ehk suremusrisk kasvab keskmiselt 10–20 korda.

Kas on õnnestunud nakkus dialüüsikabinettidest eemal hoida?

Siiani on kõik Eesti 20 dialüüsikabinetti haigusest vabad. Ma ei taha ära sõnada, aga kaitsemeetmed töötavad – patsiendid ei tohi sõita ühistranspordis, peavad käima samas kabinetis, iga kord teeme Covid-19-testi.

Neeruhaiged käivad ülepäeviti neli tundi kestval protseduuril. Kõik dialüüsiaparaadid on ühes ruumis omavahel seotud eelpuhastatud vee torustikega. Torusidpidi viirus küll ei levi, aga patsiendid lamavad üksteisele küllalt lähedal. Kaitsevahendina kantakse maske.

Muidugi on meil ka nüanssideni paigas töömahukam varuplaan, kui mõni patsient peaks koroonaviiruse külge saama. Risk jääb, sest haiguse peiteperiood on üks-kaks nädalat.

Kui palju meil dialüüsihaigeid kokku on?

Umbes 300. Lisanduvad 40–45 koduse dialüüsi patsienti, kelle nakatumise risk on madalam. Alla 15-aastaste laste hulgas on dialüüsihaigeid alla kümne.

Covid-19st on ohustatud ka need, kellele mõni elund siirdatud.

Jah, siirdatud neeruga elab meil näiteks 500 inimest. Nad peavad võtma immuunsust alla suruvaid ravimeid ja nakatudes kulgeb neilgi haigus raskemalt. Aitasin ka ise ravida ühte sellist haiget, kellel Covid-19 tekitas ulatusliku kopsupõletiku. Läks hästi ja tänaseks on see inimene isegi tööl tagasi.

Dialüüsikabineti patsiendid ei tohi sõita ühistranspordis, peavad käima samas kabinetis ja tegema iga kord testi.

Kuidas inimene tavaliselt aru saab, et tema neerud ei tööta hästi?

Ägeda haigusega võib märgata, et uriini hulk väheneb üle poole võrra. Kroonilise neerupuudulikkuse avastab arst tavaliselt teisi haigusi uurides või juhuslikult vere- uriinianalüüse tehes. Kroonilisel haigel enamasti neerudega seotud kaebusi ei ole.

Kas tursed näitavad neerude nõrka tervist?

Käed, jalad või nägu võivad turses olla väga mitmesugustel põhjustel. Esmalt tuleks välistada kilpnäärme- või südamehaigused, või kui tursed esinevad vaid jalgadel, siis ka veenihaigused. Kahjustunud veenidega võib turses olla ka vaid üks jalg, neerupuudulikkusega on paistes alati mõlemad. Samuti muutub patsiendi näojume vahustatud piimaga kohvi värvi, selliseks kahvatuhallikas-kollaseks.

Aga tumedad silmaalused?

Need ei ole tavaliselt neerudega seotud. Pigem tuleks kontrollida südame tööd ja hormonaalset seisundit, aga mõelda võiks ka alatoitumusele või üleväsimusele. Tihti hakkavad keskea ületanud inimestel tekkima kotikesed silmade alla, aga see on pigem vananemine.

Millisest neeruhaigusest terveks saab?

Ägedatest haigustest, enamasti igasugustest põletikest tuleb inimene tavaliselt välja, kui ta ravi saab. Mõnikord harva paranetakse põletikust ka ise.

Mis lööb neerud lõplikult rivist välja?

Krooniliste kahjustuste teke neerudes võtab õnneks aastaid. Kõrge vererõhk troonib siin suurima põhjusena. Euroopas on sage ka glomerulonefriit, immuunpõletik, kus inimeses haiguse vastusena tekkivad antikehad kahjustavad tema enda neerukude.

Ameerikas on esikohal II tüüpi diabeet, rasvumisega tihedas seoses olev elustiili haigus. Ka Euroopas kasvab diabeedihaigete hulk. Ohtlikult mõjuvad neerudele ka pikalt tiksuvad põletikud kurgumandlites või liigestes.

Mis saab, kui neerud pikka aega kahju kannatavad?

Kroonilised neerukahjustused viivad neerupuudulikkuseni, mis saadab inimest elu lõpuni. Tihti arvatakse aga ekslikult, et see võrdub kohe neeru siirdamise või tehisneeru protseduuri ehk dialüüsiga. Tegelikult võib inimene ka neerude töö ulatusliku langusega elada ravimite abil aastakümneid nii, et ta dialüüsi ei vaja.

Mis kehas juhtub, kui neerud on haiged?

Neeruhaigusega käivad tihti koos südameprobleemid, nii et vererõhk tuleb kontrolli alla võtta. Kui neerud kehvasti töötavad, tekib kaaliumi ja fosfori liig, mida saab aga ravimitega kehast välja viia. Kolmas suur probleem on kehvveresus, mida ravime rauapreparaatide või erütropoetiiniga.

Krooniline neeruhaige siis tippsporti teha ei saa, sest ravi sisaldab dopinguainet?

Nii on, aga rahvasporti tuleks kindlasti edasi teha, mõned jooksevad meil oma lõbuks ka maratone.

Kas see artikkel oli kasulik?

Jaga

 

Lisa kommentaar

Saada