Mida teha lapse kõhukinnisuse puhul?

Mida teha lapse kõhukinnisuse puhul?

Kui kõhukinnisus on kestnud üle kahe nädala, võib see olla haiguse väljenduseks. Kui aga kõhukinnisus on kestnud mõne päeva, vähem kui kahe nädala vältel, polegi sageli lapsele kõigepealt ravimeid vaja anda, soovitab Tartu Ülikooli kliinikumi lastearst ja õppejõud dr Oivi Uibo.

Piisab vaid toitumisharjumuste korrastamisest ja toiduvaliku muutmisest ning potirežiimi regulaarsusest (ehk siis regulaarsest soole tühjendamisest), selgitab dr Uibo. 

Nii kõhukinnisuse vältimisel kui ka ravimisel ongi kõige olulisem soole regulaarne ja täielik tühjendamine. Selleks, et laps saaks roojata vaeva nägemata ja valu tundmata, peab roe olema pehme. 

Seedetrakti normaalseks rütmiliseks tegevuseks on oluline, et laps sööks kindlatel toidukordadel eakohases koguses eakohast toitu.  Laps peab päeva jooksul piisavalt jooma. Vedelikku on vaja rooja pehmemaks muutmiseks. Lapsele sobib joogiks puhas vesi. Rinnapiimatoitu söövale lapsele ei ole vaja pakkuda lisavedelikku, sest kogu vedelikuvajaduse tagab rinnapiim. 

Kui kõhukinnisusega laps on saanud vähemalt neli kuud vanaks, võib talle ettevaatlikult, alguses vaid teelusikaotsatäis, pakkuda juba lisatoitu – näiteks putru, juurviljapüreed, seejärel ka õuna-, pirni- või ploomipüreed. Alates 9–10 kuu vanusest alates sobiks lastele pakkuda hapendatud piimatooteid, näiteks jogurtit või keefiri, mis kiirendavad seedetrakti talitlust – seega muudavad rooja pehmemaks ja ka kergemini väljutatavaks. 

Alates kuue kuu vanusest tuleb lapsele kindlasti hakata pakkuma lisatoitu. Edaspidi tagab lapse toidu vaheldusrikkuse putrude, erineva koostisega teraviljatoodete ning ka köögi- ja puuviljade ning liha pakkumine. 

Lapse roojamasse muudavad pehmemaks ploomid või ploomidest valmistatud toidud ja tooted. Sobivad nii ploomimahl, -püree, -jogurt kui ka -kompott. Ka mustadest ploomidest keedetud kissell sobib lapsele pakkumiseks. Lahtistava toimega on ka rabarber, õun ja punapeet. Kõhukinnisust võib leevendada ka vähene kogus punapeedimahla. 

Lapse toiduportsjonile (näiteks pudru- või köögiviljapüreeportsjonile) võib lisada 1-2 teelusikatäit toiduõli või võid. Toidurasv muudab rooja pehmemaks ja seega ka kergemini väljutatavaks. Kui aga roe muutub vedelaks, on see jällegi viide, et rasvaine kogus oli lapsele liialt suur. 

Mida lapse kõhukinnisuse puhul teha ei tohi? 

Ei tohi last potile vägisi sundida. Ei sobi ka käsk, et laps potil pikka aega istuks. Kui lapse kõhukinnisuse probleemile lisandub veel lapsevanemate ärevus, mure ja lapsega kurjustamine näiteks kasvõi püksi kakamise pärast, on niigi keerukat probleemi lahendada hoopiski raske. Laps võib hakata potti ja potilkäimist seostama hirmuga, mis kurjustamise ja karistamisega paratamatult kaasneb. Kuna roojamine on aga tahtele alluv tegevus, peab selle teostamiseks olema sobiv ja eelkõige rahulik õhkkond.   

Mida ei ole lapsel soovitatav süüa ja juua kõhukinnisuse korral?

* Peenjahust tooted (näiteks peenleib, sai, makaronid, kondiitritooted jne)

* Manna, riis

* Muna                                                               

* Mustikad

* Maks, maksatooted            

* Kakao ja šokolaad   

* Mitte liialdada piima- ja piimatoodetega. Väikelapsele sobilik piima ja piimatoodete kogus kokku on 500–600 ml päevas.

 

Täisversioon artiklist ilmus ajakirjas Apteeker (jaanuar 2016). 

Kas see artikkel oli kasulik?

Jaga

 

Lisa kommentaar

Saada