Unerohi ei aita, kui sind kimbutab ärevus või depressioon
Foto: ShutterstockTööl kohvinurgas on lubatud kaevelda viletsa une üle, aga harva võetakse luubi alla selle põhjus. Erameditsiinikeskuse Confido psühhiaatri Mari-Liis Laanetu sõnul on selleks ärevus, stress ja depressiivsed mõtted-tunded.
«Tõelist unehäiret esineb väga harva. Enamasti näitab häiritud uni, milline on meie psüühiline seisund ja kuidas me toime tuleme.Tähele pannakse seda, et ei magata hästi,» sõnas Laanetu Postimehele. Kui uni on kehv pikemat aega, annab see tõenäoliselt tunnistust just meeleolu või- ärevushäirest. «Kui häirega tegeleda, normaliseerub reeglina ka uni. See läheb korda ühes psüühilise seisundiga,» kinnitas psühhiaater.
Viletsa unega inimene püüab und parandada ega pruugi mõelda sellele, miks ta halvasti magab. Nii seab ta sammud perearsti juurde, lootuses leevendada olukorda unerohu abil.
«Patsiendid ütlevad, et võtavad õhtul unerohu, jäävad magama, aga on ikka öösel kella kahest-kolmest üleval. Ärevuse foon ei lase unes püsida,» märkis Laanetu.
Õudusunenäod, mis kipuvad üles ajama, tekivad samuti peamiselt pingest. Kui meeleolu- või ärevushäire jääb ravimata ja end uinutatakse rahustite ning unerohtudega, võib lisaks algse häire süvenemisele kujuneda välja sõltuvus uinutitest.
Psühhiaater kinnitas, et kui vahel – näiteks eksami eel – tekib stressirohkel ajal unerütmis lühis, on see igati normaalne ja mõne halvasti puhatud öö pärast ei peaks liialt muretsema. Kui aga magama jääda on raske juba pikemat aega, kipud öösel alatasa ärkama või ärkad hommikul pidevalt liiga vara, tuleks välja selgitada selle põhjus.
Esiteks tuleb veenduda, et magad õiges keskkonnas. Nutiseadmeid ja arvutit ei tasu voodisse kaasa võtta, peaks hoiduma ka teleri vaatamisest. «Voodi peaks ajus seostuma magamisega. Ekraani sinine valgus häirib melatoniini sünteesi – see on pimeduse hormoon ja reguleerib ööpäevarütmi,» avaldab Laanetu.
Uneaeg ei tohi jääda liiga lühikeseks – keskmisele täiskasvanule peaks piisama seitsmest-kaheksast tunnist. Lapsed ja teismelised vajavad rohkem und, vanemate inimeste unevajadus muutub jälle väiksemaks. Magamise ajal vabaneb aju üleliigsest, sealhulgas mürgistest valkudest, info kinnistub pikaajalisse mällu. Järgmisel päeval tähendab hästi magatud öö paranenud tähelepanuvõimet ja erksamat vaimu.
Energiat andvate toidulisandite tarbimine võib samuti lõppeda unetute öödega, sest keha saab üle stimuleeritud. Kindlasti ei tohiks juua pärast lõunat kohvi ega muud kofeiini sisaldavat, sealhulgas teed, Coca-Colat ja energiajooki. Magama ei tohiks minna ka väga täis ega tühja kõhuga. Voodisse peaks pugema igal õhtul enam-vähem samal ajal.
Loe lugu täismahus Postimehest.
Lisa kommentaar