Vitamiini B12 defitsiit imikutel ning väikelastel

Vitamiini B12 defitsiit imikutel ning väikelastel

Üks sagedasematest vitamiini- ja mineraalainete vaegustest, millega perearstid oma praktikas imikuid ja väikelapsi jälgides ning ravides kokku puutuvad, on B12-vitamiini defitsiit, kirjutab perearst Evelin Raie eriväljaandes Lapse Tervis.

B12-vitamiini ehk kobalamiini saab inimene vaid loomsetest toiduainetest. Mingil määral toodab seda ka organismi enda mikrofloora, kuid selle imendumine on aeglane. 

Imik saab vitamiini rinnapiimast ning esimese eluaasta teisel poolel ka lisatoiduna söödavast lihast. See on ka põhjus, miks on kobalamiini vaegusest enim ohustatud B12-defitsiitsete (nt veganitest) emade rinnapiimatoidul oleva imikud. Põhiline imikute kobalamiinidefitsiidi kujunemise kiirust ja raskust mõjutav tegur on imetava ema vitamiinivarud. Rasvlahustuvate ja vesilahustuvate vitamiinide sisaldus rinnapiimas sõltub nimelt nende kogusest ema toidus ja organismis.

Emal endal ei pruugi vaatamata toitumisiseärasustele vitamiinidefitsiiti olla, kuid kui kobalamiini tagavarad on väikesed, ei jätku seda piisavalt lootele ning rinnaga toitmise perioodil. B12-defitsiidi sümptomid ilmnevad enamasti 4.–8. elukuu vahel, kuid võimalik on ka varasem avaldumine.

Spetsiifilised sümptomid B12-vitamiini vaegusel puuduvad, kuid kõige sagedamini on imikueas esikohal just närvisüsteemi nähud. Esineb jäsemete liigutushäireid – treemorit, võpatusi, tõmblusi – ja unehäireid ning imiku rahutust. Lisaks võivad tekkida aneemia, psühhomotoorse arengu hilistumine, lihastoonuse muutused, aga ka epileptiformsed krambid.

B12-vitamiini defitsiiti võib näidata ka puudulik kaaluiive, toitmisraskused (nt rinnapiimal olev imik keeldub vaatamata korduvale pakkumisele lisatoidust) ja gatroösofageaalne reflukshaigus.

B12-vitamiini vaegust saab ravida kas vitamiini lihasesiseste süstide või suukaudse raviga.

Kas see artikkel oli kasulik?

Jaga

 

Lisa kommentaar

Saada