Inimese papilloomiviiruse-nakkus

Inimese papilloomiviiruse-nakkus

Papilloomiviiruse-nakkus on inimestel väga laialt levinud. See võib põhjustada erinevate paikmetega kodüloome (tüükaid) ja vähkkasvajaid, sh genitaalpiirkonnas (suguelunditel) ja ka suuõõnes, tonsillidel. Pappilloomiviirused on ka käte nahatüügaste ehk nn soolatüügaste põhjustajaks inimestel.

Papilloomiviiruse-nakkust põhjustavad inimese pappiloomiviiruse (HPV) erinevad genotüübid. Inimpatogeenseid papilloomiviirusi on  teada 106 genotüüpi, lisaks on muid papilloomiviirusi üle saja genotüübi. Inimpatogeensetest genotüüpidest umbes 40 võivad kahjustada limaskesti – need jagunevad omakorda kõrge (kokku 18 genotüüpi) ja madala onkogeense (vähki tekitava) riskiga (kokku 12 genotüüpi) viirusteks.

Emakakaelavähki põhjustavatest genotüüpidest on tähtsamad HPV-16 (põhjustab 50–60% vähijuhtudest), HPV-18 (10–12%), HPV-31 ja HPV-45 (kumbki 4–5%). Enam kui 90% anogenitaalse piirkonna ning hingamisteede tüügastest on põhjustanud HPV-6 ja HPV-11 genotüüpide poolt. 

Nakkusallikas
Nakkusallikaks on papilloomiviirusega nakatunud inimene. 

Levikuteed
Inimese papilloomiviirused levivad otsesel kontaktil nakatunud naha või limaskestadega. Suguelundite papilloomiviiruse-nakkus levib peamiselt sugulisel teel. Tõenäoliselt võivad viirused levida ka sülje ja käte vahendusel.

Haigusnähud
Haiguse peiteperiood võib kesta mõni kuu kuni aastaid. Haigus võib püsida ka latentsena, s.t. haigusele iseloomulike nähtudeta. Inimese papilloomiviirus võib põhjustada sõltuvalt paikmest erinevaid epiteelimuutusi limaskestadel, nahamoodustisi, kodüloome, vähieelseid seisundeid ning pahaloomulisi kasvajaid.

Papilloomiviiruse-nakkus võib naistel põhjustada emakakaelavähki – umbes 99% kõigist emakakaelavähkidest on põhjustanud nende viiruste poolt. Nakatumisest kuni emakakaela vähi tekkeni kulub tavaliselt viisteist aastat, kuid haruldased ei ole ka 20-30 aastased vahemikud. Meestel kulgeb suguelundeid haarav papilloomiviiruse-nakkus sagedamini haigusnähtudeta või avaldub genitaaltüügastena.

Diagnoosimine
Emakakaela pailloomiviiruse-nakkuse diagnoosimiseks kasutatakse PAP-testi, mis viitab iseloomulikele muutustele emakakaela epiteelirakkudes. Koetükist eraldatud DNA analüüsiga on võimalik kindlaks määrata nakkuse põhjustanud HPV genotüüp.

Profülaktika
Mittespetsiifiline profülaktika
Kindel seksuaalpartner või kondoomi kasutamine erinevate seksuaalpartnerite korral.

Spetsiifiline profülaktika
Käesoleval ajal on kasutusel kaks HPV-nakkuse ja seega emakakaela vähi profülaktikaks mõeldud vaktsiini. Neist üks (Cervarix) sisaldab HPV- tüvede 16 ja 18 ning teine (Gardasil või Silgard) HPV tüvede 16, 18, 6 ja 11 viirusesarnaseid osakesi. Vaktsineerimise esmärk on ennetada naiste haigestumist emakakaela vähki. Vaktsineerimine on emakakaela vähi haigestumise ja suremuse vähendamise täiendav vahend, mis ei asenda naiste sõeluuringuid ja varajast ravi. Mõlemad vaktsiinid on efektiivsed, indutseerides neutraliseerivate antikehade teket ning vältides nakatumist või vähieelsete haavandite teket. Hetkel ei ole andmeid ristimmuunsuse kujunemise kohta muude kõrge kantserogeense potentsiaaliga papilloomiviiruse tüüpide vastu.

Allikas: Terviseamet

Kas see artikkel oli kasulik?

Jaga

 

Lisa kommentaar

Saada