Leetrid

Leetrid

Leetrite tekitajaks on väga nakkav paramüksoviirus – pärast kokkupuudet haige inimesega nakatub sajast mittepõdenud ja vaktsineerimata inimesest 98.

Haigustekitaja levib piisknakkusena. Inkubatsiooniperiood kestab 9–11 ööpäeva, mille möödudes tekivad viirusnakkustele iseloomulikud kaebused: temperatuuri tõus, halb enesetunne, köha, nohu, silmapõletik jms.

Teisel päeval pärast haigustunnuste ilmnemist tekivad põskede limaskestale erkpunase äärisega laigud (nn Kopliki laigud). 3–5 päeva pärast ilmuvad kehale roosakaspunased laigud, nende teke algab kõrvade tagant, levides edasi näole. Lööve katab kogu keha, isegi peopesad ja jalatallad, püsides 4–5 päeva. Ka palavik püsib lööbimise lõpuni.
Haige on nakkusohtlik 4–5 päeva enne ja kuni 5 päeva pärast lööbe teket. Leetrite läbipõdemine annab eluaegse immuunsuse.
 
Kuidas leetreid ära hoida
Kõige olulisem leetritesse nakatumise vältimiseks on laste õigeaegne vaktsineerimine selle haiguse vastu. Leetrite-vastast immuniseerimist alustati Eestis 1967. aastal. Alates 1994. aastast võeti kasutusele leetrite-mumpsi-punetiste liitvaktsiin, millega algul vaktsineeriti ainult aastaseid lapsi; alates 1997. aastast saavad vaktsiinisüsti lisaks aastastele ka 13-aastased lapsed. 2007. aastal oli Eestis 1–14-aastaste laste hõlmatus leetrite-vastase immuniseerimisega 97,6%.

Kuna leetrid on väga nakkav haigus, peaks ka haigega kokkupuutunud, kuid haigust mittepõdenud või vaktsineerimata inimesed ennast leetrite vastu vaktsineerima.
Kui lapsevanemal tekib kahtlus, et laps on nakatunud leetritesse, ei tohiks temaga vastuvõtule minna, vaid perearst tuleb koju kutsuda.

Allikas: Terviseamet

Kas see artikkel oli kasulik?

Jaga

 

1 kommentaari

Raul Kübarsepp
14.06.13 17:28
Tere!

Tekkis selline küsimus, et kui inimene on vaktsineeritud, siis kas ta viiruse kandja võib ikka olla?
-135
   
+152

Lisa kommentaar

Saada