Hib-nakkus

Hib-nakkus on imikute ja väikelaste mädase ajukelmepõletiku e. meningiidi põhjustaja.

Hib-nakkuse tekitaja on gramnegatiivne aeroobne b-tüübi hemofiilusbakter mille patogeensuse määrab polüsahharidikapsli olemasolu. Kapslitüüpe on kuus (a-f), neist Haemophilus influenzae tüüp b (Hib) tekitab üle 90% kõigist rasketest haigusjuhtudest. Hemofiilusbakter kuulub inimese suu normaalsesse mikrofloorasse. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel on kuni 5 % lastest hemofiilusbakteri kandjad. Läbipõdemisumisjärgselt võivad esineda tüsistustena kuulmislangus või kurtus, vaimse arengu peetus või jääv krambisündroom. 

Haigestumise riski hinnatakse kõrgeks kuni viieaastastel lastel. Kuid suurim risk haigestuda on väikelastel vanusegrupis 4-24 kuud. Vastsündinu saab emalt platsenta kaudu Hib-antikehi kuid need kaovad esimeste elukuude jooksul. WHO andmetel haigestub igal aastal maailmas Hibnakkusesse liigi kolm miljonit inimest ning sureb selle tekitaja poolt põhjustatud haigusesse ligi 400 000 inimest. Viimastel aastatel on täheldatud laste haigestumise vähenemist ja täiskasvanute haigestumise tõusu.  Hemofiilusbakter ei ole vastupidav väliskeskonnas, on tundlik keemiliste ja füüsikaliste faktorite suhtes, hävib temperatuuril +55°C ning tunduvalt kiiremini kaotab oma patogeenseid omadusi päikese käes ning kuivades.

Kuidas võib nakatuda?
Nakkusallikaks on haige inimene või haigustekitaja  kandja. Hemofiilusbakter levib ainult inimeselt inimesele piisknakkusena köhimisel, aevastamisel süljega ning kontaktide kaudu.
Hemofiilusbakteri asümptomaatilised kandjad, kellel puuduvad kliinilised nähud on olulised nakkusallikad ja omavad suurt epidemioloogilist tähtsust. 

Kliiniline pilt
Inkubatsiooniperiood kestab keskmiselt 2-4 päeva. Hemofiilusbakter koloniseerib ülemisi hingamisteid. Haigustekitajad võivad paljuneda ja levida sügavale kudedesse nasofaarünksi piirkonnas. Haemophilus influenzae b võib tekitada ajukelmepõletikku ehk meningiiti, kopsupõletikku, epiglotiiti, septitseemiat, tselluliiti, artriiti. Mitte kapsuleeritud tüved põhjustavad bronhiiti, keskmise kõrva põletikku, kapsuleeritud tüved põhjustavad meningiiti ja epiglottiiti.

Bakteriaalne meningiit moodustab umbes 50% haigusjuhtudest. Seda haigust iseloomustavad äkiline palaviku tõus, üle 38°C, peavalu, kaela jäikus, teadvuse häired ja teised meningeaalsed nähud.

Kuidas diagnoositakse Hib-nakkust? 
Hib-nakkust diagnoositakse mikrobioloogiliselt hemofiilusbakteri väljakülvamisel rögast, transtrahheaalse aspiratsiooni materjalist, empüeemi vedelikust või verest.

Kuidas ennetada Hib-nakkust?
Hib-nakkust saab ennetada vaktsineerimisega. Hib vastu vaktsineerimist alustati kogu Eestis 2005. a septembrist. Vaktsineeritakse kõiki imikuid vanuses 3; 4,5 ja 6 kuud ning revaktsineeritakse 2-aasta vanuseid lapsi.

Kasutusel olev vaktsiin on kombineeritud vaktsiin, mis sisaldab Hib-le lisaks difteeria-, teetanuse- ja atsellulaarset läkaköha ning surmatud poliomüeliidi vaktsiinikomponenti.
Hib-nakkuse leviku piiramiseks on vajalik haige isoleerimine 24 tunniks pärast antimikroobse ravi alustamist, mille määrab arst. Kontaktsed kodused või lasteasutuse lapsed allutatakse meditsiinilisele jälgimisele. Juhul kui peres on veel immuniseerimata väikelapsi, määratakse kemoprofülaktikat kõikidele lähikontaktsetele, kaasaarvatud täiskasvanud pereliikmetele.

Allikas: Terviseamet

Kas see artikkel oli kasulik?