Rinnavähivaktsiin annab lootust

Ameerika teadlased on enda sõnul töötanud välja vaktsiini, mis on aidanud vältida rinnavähi teket hiirtel.

Teadlased, kelle uurimistulemused avaldatakse ajakirjas Nature Medicine, kavatsevad hakata katsetama vaktsiini ka inimestel, kirjutab BBC News.

Ent teadlased hoiatavad, et vaktsiini laialdase kasutuselevõtmiseni võib minna aastaid.

Uuringut juhtinud immunoloogi sõnul on vaktsiini sihtmärgiks valgud, mida esineb enamikus rinnavähi vormides.

Vincent Tuohy Clevelandi kliiniku Lerneri uurimisinstituudist selgitas: „Me usume, et seda vaktsiini kasutatakse ühel heal päeval selleks, et ennetada rinnavähi väljakujunemist täiskasvanud naistel, nii nagu vaktsiinid on aidanud vältida mitmeid lastehaigusi. Kui vaktsiin avaldab inimestele samasugust toimet nagu hiirtele, on tegemist tohutu läbimurdega. Siis saaksime rinnavähki ennetada.“

Uuringus vaktsineeriti hiiri, kes olid geneetiliselt vähile vastuvõtlikud. Pooled hiired said vaktsiini, mis sisaldas α-laktalbumiini, ja pooled vaktsiini, mis seda antigeeni ei sisaldanud.

Ühelgi α-laktalbumiiniga vaktsineeritud hiirel ei kujunenud välja rinnavähki, samas kui kõigil teistel kujunes.

Ameerika Ühendriikides on kasutusloa saanud kaks vähivaktsiini, üks emakakaelavähi ja teine maksavähi vastu.

Need vaktsiinid võitlevad aga viiruste – inimese papilloomviiruse ja B-hepatiidiviiruse – vastu, mitte vähi enda väljakujunemise vastu.

Ennetava vaktsiini väljatöötamisel tekib probleeme, mida viirusevaktsiinide väljatöötamisel ei teki: viirusi peab immuunsüsteem võõrasteks sissetungijateks, vähki aga mitte.

Vähk on organismi enda rakkude vohamine. Katse vaktsineerida rakkude liigse kasvu vastu oleks patsiendi vaktsineerimine tema enda organismi vastu ehk tervete kudede hävitamine.

Kas see artikkel oli kasulik?