Alkoholi mõju rasedusele Autor: Jaanus Mumma

Alkoholi mõju rasedusele. Alkoholi väärarenguid põhjustav toime lootele on uuringutega tõestatud. Alkohol läbib kergesti platsenta ning jõuab loote vereringesse ja lootevette. Juba ühe tunniga saavutab loote alkoholisisaldus emaga sama taseme. Alkohol lagundatakse ja elimineeritakse ema organismi kaudu, loote enda võime alkoholi lagundada on madal. Raseduse ajal peetakse juba kaht alkoholi standardannust (2 drinki) päevas lootele kahjulikuks. Eestis loetakse üheks alkoholiühikuks ehk dringiks 10 grammi puhast piiritust. Keskmiselt tähendab 1 ühik 20–25 ml viina, 100–120 ml veini või 200–280 ml õlut. Raseduse varases staadiumis (1.–13. nädalal) tõstab alkohol kahekordselt abordiriski, sest võib põhjustada verejookse. Lootel võib tekkida kromosoomimutatsioone, seega erinevaid väärarenguid (peamiselt südame ja luude anomaaliad). Raseduse teisel kolmandikul (14.–27. nädalal) põhjustab alkohol üht raskemat loote alkoholikahjustust – pisipealisust (mikrotsefaaliat). Samuti on sel perioodil suurenenud platsenta osalise või täieliku irdumise oht. Raseduse kolmel viimasel kuul (28.–40. nädalal) suurendab alkohol verejooksude ja platsenta irdumise ohtu. Halvenenud verevarustuse tõttu aeglustub loote kasv ja suureneb ka infektsioonioht.

Loote alkoholikahjustust ehk fetaalalkoholisündroomi (FAS) kirjeldati esmakordselt 1968. aastal Prantsusmaal. Seda sündroomi iseloomustavad kasvupeetus (vastsündinud on alakaalulised), pisipealisus koos sügava arengupeetusega, imiku puudulik imemisrefleks, rahutus, madal lihasetoonus ja aeglane motoorne areng. Anatoomilised iseärasused (madal laup, kitsad silmaavad, lai ninaselg, õhuke ülahuul ja madal ülalõug, ebasümmeetriliselt paiknevad kõrvad) ei taandu elu jooksul.