CO-RAMICOR 2,5 MG/12,5 MG
Toimeained: ramipriil+hüdroklorotiasiid
Ravimi vorm: tablett
Ravimi tugevus: 2,5mg+12,5mg 30TK
Retseptiravim
Seotud teemad
Pakendi infoleht: teave kasutajale
1. Mis ravim on CO-RAMICOR 2,5 MG/12,5 MG ja milleks seda kasutatakse
Co-Ramicor 2,5 mg/12,5 mg on kombinatsioon kahest ravimist nimetustega ramipriil ja hüdroklorotiasiid.
Ramipriil kuulub ravimite rühma, mida nimetatakse AKE inhibiitoriteks (angiotensiini konverteeriva
ensüümi inhibiitorid). Ravim toimib järgnevalt:
-
vähendab organismis nende ainete tootmist, mis tõstavad vererõhku,
-
lõõgastab ja laiendab veresooni,
-
lihtsustab südamel vere ringi pumpamist.
Hüdroklorotiasiid kuulub ravimite rühma, mida nimetatakse tiasiiddiureetikumideks ehk vett
väljutavateks tablettideks. See ravim suurendab väljutatava vedeliku (uriini) kogust, mille läbi väheneb ka
vererõhk.
Co-Ramicor 2,5 mg/12,5 mg kasutatakse kõrgenenud vererõhku raviks. Kahe toimeaine kombinatsioon
aitab teie organismis vererõhku langetada. Neid toimeaineid kasutatakse koos juhul kui vaid ühe ravimi
kasutamine ei aita.
2. Mida on vaja teada enne CO-RAMICOR 2,5 MG/12,5 MG võtmist
Ärge kasutage Co-Ramicor 2,5 mg/12,5 mgʼi:
-
kui te olete ramipriili, hüdroklorotiasiidi või ravimi mõne koostisosa (loetletud lõigus 6) suhtes
allergiline;
-
kui olete allergiline (ülitundlik) Co-Ramicor 2,5 mg/12,5 mg sarnaste ravimite suhtes (teised AKE
inhibiitorid või sulfoonamiidi derivaadid);
Allergia nähtude hulka võivad kuuluda nahalööve, neelamis- või hingamisprobleemid ning huulte,
näo, kõri või keele turse.
-
kui teil on varem olnud tõsine allergiline reaktsioon nimetusega “angioödeem”, mille nähtudeks on
sügelus, nõgeslööve (urtikaaria), punased laigud kätel, jalgadel ja kurgus, kõri ja keele turse,
silmade ja huulte turse, hingamis- ja neelamisraskused;
-
kui teil viiakse läbi dialüüsravi või muud tüüpi vere puhastamist. Olenevalt kasutatavast masinast ei
pruugi Co-Ramicor 2,5 mg/12,5 mg teile sobida;
-
kui teil on rasked maksaprobleemid;
-
kui teie veres on liiga suures koguses soolasid (kaltsium, naatrium, kaalium);
-
kui teil on neeruprobleeme, mille puhul on neerude varustamine verega vähenenud (neeruarteri
stenoos);
-
kui olete rase (vt lõik “Rasedus ja imetamine”);
-
kui toidate last rinnaga (vt lõik “Rasedus ja imetamine”);
-
kui teil on suhkrutõbi (diabeet) või neerutalitusehäire ja te saate ravi vererõhku langetava ravimiga,
mis sisaldab aliskireeni.
Ärge võtke Co-Ramicor 2,5 mg/12,5 mg juhul, kui eespool nimetatu kehtib teie puhul. Kui te pole
milleski kindel, pidage enne Co-Ramicor 2,5 mg/12,5 mg võtmist nõu oma arstiga.
Hoiatused ja ettevaaatusabinõud
Pidage nõu oma arsti või apteekriga enne ravimi võtmist järgmistel juhtudel:
-
kui teil on südame-, maksa- või neeruprobleeme;
-
kui teie organism on kaotanud rohkesti soolasid või vedelikku, näiteks oksendamise, kõhulahtisuse,
tavalisest intensiivsema higistamise, soolavaese dieedi, pikaaegse diureetikumravi (“veetablettide”)
või dialüüsi tõttu;
-
kui te saate ravi vähendamaks mesilase või herilase mürgi allergiat (desensibilisatsioon);
-
kui hakkate saama anesteetikume. Neid võidakse teile manustada kirurgilise operatsiooni puhul või
hambaravis. Vajalik võib olla Co-Ramicor 2,5 mg/12,5 mg ravi katkestada üks päev enne seda.
Pidage nõu oma arstiga:
-
kui teie veres on rohkesti kaaliumi (vereanalüüside põhjal);
-
kui teil on veresoonte kollageenhaigus, nagu skleroderma või süsteemne erütematoosne luupus;
-
kui te võtate mõnda alljärgnevat ravimit kõrge vererõhu raviks:
angiotensiin II retseptori antagonist lüh AIIRA (nimetatakse ka sartaanid, nt valsartaan,
-
telmisartaan, irbesartaan), eriti kui teil on suhkurtõvest tingitud neeruprobleemid.
aliskireen.
-
Teie arst võib regulaarsete ajavahemike järel kontrollida teie neerutalitlust, vererõhku ja elektrolüütide
(nt kaaliumi) sisaldust veres.
Vt ka teavet lõigus „Ärge kasutage Co-Ramicori”.
Te peate ütlema oma arstile, kui kahtlustate endal rasedust või arvate, et võite rasestuda. Co-Ramicor
2,5 mg/12,5 mg ei soovitata kasutada esimesel kolmel raseduskuul ning see võib teie last pärast 3.
raseduskuud tõsiselt kahjustada (vt lõik “Rasedus ja imetamine”).
Lapsed ja noorukid
Co-Ramicor 2,5 mg/12,5 mg ei soovitata kasutada lastel ega alla 18-aastastel noorukitel, sest ravimit ei ole
selles vanuserühmas kunagi kasutatud.
Kui midagi eespool nimetatust kehtib teie kohta (või te pole selles päris kindel), pidage enne Co-Ramicor
2,5 mg/12,5 mg võtmist nõu oma arstiga.
Muud ravimid ja Co-Ramicor 2,5 mg/12,5 mg
Palun informeerige oma arsti või apteekrit kui te kasutate või olete hiljuti kasutanud mingeid muid
ravimeid, kaasa arvatud ilma retseptita ostetud ravimeid. Co-Ramicor 2,5 mg/12,5 mg võib mõjutada
mõnede teiste ravimite toimet. Kuid mõned ravimid võivad mõjutada ka Co-Ramicor 2,5 mg/12,5 mg
toimet.
Pidage nõu oma arstiga, kui võtate mõnda järgnevalt nimetatud ravimitest. Nende ravimite võtmisel koos
Co-Ramicor 2,5 mg/12,5 mg võivad kõrvaltoimed sageneda:
-
valu- ja põletikuvastased ravimid (MSPVAd), nagu ibuprofeen, indometatsiin ja aspiriin;
-
ravimid, mis võivad vähendada kaaliumi sisaldust teie veres. Siia kuuluvad kõhukinnisuse vastased
ravimid, diureetikumid („veetabletid”), amfoteritsiin B (kasutatakse seennakkuste korral) ja AKTH
(kasutatakse laboratoorse analüüsi puhul, millega hinnatakse neerupealiste funktsiooni);
-
vähivastased ravimid (keemiaravi);
-
südamehaiguste ravimid, sh südamerütmi mõjutavad ravimid;
-
ravimid, mis takistavad siirdatud organi äratõuget (näiteks tsüklosporiin);
-
diureetikumid (“veetabletid”), nagu näiteks furosemiid;
-
ravimid, mis võivad suurendada kaaliumi hulka veres, nagu spironolaktoon, triamtereen, amiloriid,
kaaliumisoolad, hepariin (verevedeldaja);
-
steroidsed põletikuvastased ravimid, nagu prednisoloon;
-
kaltsiumisisaldust suurendavad ravimid;
-
allopurinool (kasutatakse kusihappesisalduse vähendamiseks veres);
-
prokainamiid (südamerütmi probleemide vastu);
-
kolestüramiin (rasvasisalduse vähendamiseks veres);
-
karbamasepiin (epilepsia ravis).
Teie arst võib muuta teie ravimi annust ja/või rakendada teisi ettevaatusabinõusid:
kui te võtate angiotensiin II retseptori antagonisti (AIIRA) või aliskireeni (vt ka teavet lõikudes
-
„Ärge kasutage Co-Ramicori“ ja „Hoiatused ja ettevaatusabinõud”).
Pidage nõu oma arstiga, kui võtate mõnda järgnevalt nimetatud ravimitest. Co-Ramicor 2,5 mg/12,5 mg
võib mõjutada nende toimet:
-
diabeediravimid, nagu suukaudsed vere glükoositaset langetavad ravimid ja insuliin. Co-Ramicor
2,5 mg/12,5 mg võib langetada veresuhkrusisaldust. Kontrollige veresuhkrutaset hoolikalt, kui
võtate Co-Ramicor 2,5 mg/12,5 mg;
-
liitium (vaimse tervise probleemide puhul). Co-Ramicor 2,5 mg/12,5 mg võib suurendada
liitiumisisaldust veres. Arst peab teie liitumisisaldust veres hoolikalt kontrollima;
-
lihaseid lõõgastavad ravimid;
-
kiniin (malaaria ravim);
-
joodi sisaldavad ravimid, mida võidakse kasutada, kui teile tehakse haiglas radioloogilisi või
röntgenuuringuid;
-
penitsilliin (põletikuvastane ravim);
-
suu kaudu võetavad verd vedeldavad ravimid (suukaudsed antikoagulandid) nagu varfariin;
-
hepariin (vere vedeldaja): võimalik on seerumi kaaliumisisalduse suurenemine;
-
vildagliptiin (suhkurtõve ravim): vildagliptiini ja AKE-inhibiitoreid kasutavatel patsientidel on
sagedamini täheldatud angioödeemi teket;
-
ramipriili kasutamine koos aliskireeniga (kõrgvererõhutõve ravim) on vastunäidustatud suhkurtõve
või neerukahjustusega (kreatiniini kliirens < 60 ml/min) patsientidel.
Kui eespool nimetatust midagi kehtib teie kohta (või te pole selles päris kindel), pidage enne Co-Ramicor
2,5 mg/12,5 mg võtmist nõu oma arstiga.
Analüüsid
Pidage nõu oma arsti või apteekriga enne ravimi võtmist järgmistel juhtudel:
-
kui teil kontrollitakse kõrvalkilpnäärme funktsiooni. Co-Ramicor 2,5 mg/12,5 mg võib mõjutada
nende laboratoorsete analüüside tulemusi;
-
kui olete sportlane ja peate andma dopinguproovi. Co-Ramicor 2,5 mg/12,5 mg võib anda positiivse
tulemuse.
Co-Ramicor 2,5 mg/12,5 mg kasutamine koos toidu ja joogiga
-
Co-Ramicor 2,5 mg/12,5 mg võtmine koos alkoholiga võib põhjustada pearinglust või uimasust.
Kui soovite teada, kui palju alkoholi võite Co-Ramicor 2,5 mg/12,5 mg ravi ajal juua, arutage seda
oma arstiga, sest vereõhku alandavate ravimite ja alkoholi toimed võivad liituda.
-
Co-Ramicor 2,5 mg/12,5 mg võib võtta koos toiduga või ilma.
Rasedus, imetamine ja viljakus
Kui te olete rase, imetate või arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda, pidage enne selle ravimi
kasutamist nõu oma arsti või apteekriga.
Rasedus
Ramipriil- hüdroklorotiasiid on vastunäidustatud raseduse ajal.
Kui rasestute Co-Ramicor 2,5 mg/12,5 mg-ravi ajal, teavitage sellest otsekohe oma arsti. Üleminek
sobivale alternatiivsele ravile tuleb teha enne planeeritud rasedust.
Imetamine
Rinnaga toitmise ajal ei tohi te Co-Ramicor 2,5 mg/12,5 mg võtta.
Autojuhtimine ja masinatega töötamine
Co-Ramicor 2,5 mg/12,5 mg võtmise ajal võib tekkida pearinglus. Suurem võimalus selle tekkeks on Co-
Ramicor 2,5 mg/12,5 mg ravi alguses või annuseid suurendades. Kui nii peaks juhtuma, ei tohi te autot
juhtida ega masinatega töötada.
3. Kuidas CO-RAMICOR 2,5 MG/12,5 MG võtta
Võtke seda ravimit alati täpselt nii, nagu arst on teile rääkinud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu
oma arsti või apteekriga.
Selle ravimi võtmine
-
Võtke seda ravimit suu kaudu iga päev samal ajal, tavaliselt hommikuti. Co-Ramicorʼi võib võtta
enne või pärast sööki või söögi ajal, sest toit ei mõjuta ravimi imendumist.
-
Neelake tabletid alla koos vedelikuga.
-
Ärge närige ega purustage tablette.
Kui palju ravimit tuleb võtta
Kõrgenenud vererõhu ravi
Teie arst kohandab võtmiseks vajaliku annuse, kuni vererõhk on kontrolli all.
Eakad
Teie arst kasutab väiksemat algannust ning kohandab annust järk-järgult.
Kui te kasutate Co-Ramicor 2,5 mg/12,5 mg rohkem kui ette nähtud
Teavitage sellest oma arsti või minge kohe lähima haigla vastuvõttu. Ärge sõitke haiglasse ise, vaid laske
ennast kellelgi viia või kutsuge kiirabi. Võtke ravimipakend endaga kaasa - siis arst teab, mida olete
võtnud.
Kui te unustate Co-Ramicor 2,5 mg/12,5 mg võtta
Kui unustasite annuse võtmata, võtke järgmisel ravimi võtmise ajal tavaline annus.
Ärge võtke kahekordset annust, kui annus jäi eelmisel korral võtmata.
Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
4. Võimalikud kõrvaltoimed
Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.
Kui teil peaks tekkima mõni järgmistest tõsistest kõrvaltoimetest, lõpetage kohe Co-Ramicor
2,5 mg/12,5 mg võtmine ning pöörduge arsti poole - te võite vajada kiiret arstiabi:
-
näo, huulte või kõri turse, mis raskendab neelamist või hingamist, samuti sügeluse ja lööbe teke.
See võib viidata raskele allergilisele reaktsioonile Co-Ramicor 2,5 mg/12,5 mg suhtes;
-
rasked nahareaktsioonid, nagu lööve, haavandid suus, olemasoleva nahahaiguse ägenemine,
punetus, villid või ketendus (nagu Stevensi-Johnsoni sündroom, toksiline epidermolüüs või
multiformne erüteem).
Öelge oma arstile otsekohe, kui märkate järgnevat:
-
Kiirenenud südametöö, ebaregulaarsed või tugevad südamelöögid (palpitatsioonid), valu rindkeres,
pitsitustunne rindkeres või tõsisemad probleemid nagu südameinfarkt ja ajuinsult.
-
Hingeldus, köha ja palavik kestusega 2…3 päeva ning näljatunde vähenemine. Need võivad viidata
kopsuprobleemidele, sh kopsupõletikule.
-
Kergem verevalumite teke, tavalisest kauem kestev verejooks, veritsuse nähud (nt igemete veritsus),
lillakad laigud nahal või tavalisest kergem infektsioonide teke, kurguvalu ja palavik, väsimustunne,
nõrkus, pearinglus, kahvatus. Need võivad viidata vere või luuüdi probleemidele.
-
Tugev kõhuvalu, mis võib kiirguda selga. See võib viidata pankreatiidile (kõhunäärmepõletikule).
-
Palavik, külmavärinad, väsimus, söögiisu kaotus, kõhuvalu, iiveldus, naha või silmade kollasus
(kollatõbi). Need võivad viidata maksaprobleemidele nagu hepatiit (maksapõletik) või
maksakahjustus.
Teised kõrvaltoimed on muuhulgas:
Palun öelge oma arstile, kui ükskõik milline järgnevatest kõrvaltoimetest muutub tõsiseks või kestab
kauem kui mõned päevad.
Sage (vähem kui ühel patsiendil 10-st)
-
Peavalu, nõrkus või väsimus.
-
Pearinglus. Suurem võimalus selle tekkeks on Co-Ramicor 2,5 mg/12,5 mg ravi alguses või
annuseid tõstes.
-
Kuiv ärritav köha või bronhiit.
-
Vereanalüüsi tulemustes tavalisest suurem veresuhkrusisaldus. Kui teil on diabeet, võib see
süveneda.
-
Vereanalüüsi tulemustes tavalisest suurem kusihappe- või rasvasisaldus veres.
-
Valulikud, punetavad ja turses liigesed.
Aeg-ajalt (vähem kui ühel patsiendil 100-st)
-
Nahalööve, mis võib olla nahapinnast kõrgem.
-
Õhetus, minestamine, hüpotensioon (tavalisest madalam vererõhk), eriti kiiresti püsti või istuma
tõustes.
-
Tasakaalu probleemid (vertiigo).
-
Sügelus ja naha tundlikkuse häired, nagu tuimus, kihelus, torkimistunne, kipitus või “sipelgate
jooksu” tunne (paresteesia).
-
Maitsetundlikkuse häired või kadu.
-
Uneprobleemid.
-
Tavalisest enam depressiooni, ärevust, närvilisust või ärrituvust.
-
Ninakinnisus, põskkoobaste põletik (sinusiit), hingeldus.
-
Igemepõletik (gingiviit), suu turse.
-
Punetavad, sügelevad, turses või vesised silmad.
-
Helin kõrvades.
-
Hägune nägemine.
-
Juuste väljalangemine.
-
Valu rindkeres.
-
Lihasvalu.
-
Kõhukinnisus, mao- või soolevalu.
-
Seedehäired või iiveldus.
-
Tavalisest sagedasem urineerimine päeva jooksul.
-
Tavalisest suurem higistamine või janutunne.
-
Söögiisu langus või kaotus (anoreksia), näljatunde vähenemine.
-
Kiirenenud või ebaregulaarne südametöö.
-
Käte ja jalgade turse. See võib viidata vedelikupeetusele organismis.
-
Palavik.
-
Seksuaalfunktsiooni häired meestel.
-
Vereanalüüside tulemustes punavereliblede, valgevereliblede, vereliistakute või hemoglobiini hulk
vähenenud.
-
Muutused vereanalüüside tulemustes, mis näitavad muutusi maksa, kõhunäärme või neerude töös.
-
Vereanalüüside tulemustes kaaliumisisaldus veres tavalisest väiksem.
Väga harv (vähem kui ühel patsiendil 10 000-st)
-
Iivelduse, kõhulahtisuse ja kõrvetiste teke.
-
Punetav turses keel või suukuivus.
-
Vereanalüüside tulemustes kaaliumisisaldus veres on tavalisest suurem.
Muud teatatud kõrvaltoimed
Palun öelge oma arstile, kui mõni järgnevatest kõrvaltoimetest muutub tõsiseks või kestab kauem kui
mõned päevad.
-
Keskendumisraskused, rahutus või segasus.
-
Külmetumisel sõrmede ja varvaste värvuse muutumine ning ülessoojenemisel torkimisetunne ning
valu. See võib olla Raynaud’ fenomen.
-
Rinnanäärmete suurenemine meestel.
-
Verehüübed.
-
Kuulmise häired.
-
Silmad on kuivemad kui tavaliselt.
-
Objektid paistavad kollakatena.
-
Hüdroklorotiasiidist tingitud äge suletudnurga glaukoom.
-
Dehüdratsioon (veetustumine).
-
Põsepiirkonna turse, valu ja punetus (süljenäärmete põletik).
-
Sooleturse nimetusega „intestinaalne angioödeem”, mille sümptomiteks on kõhuvalu, oksendamine
ja kõhulahtisus.
-
Tavalisest suurem tundlikkus päikesevalguse suhtes.
-
Naha raske koorumine või ketendus, sügelus, sõlmelised või muud tüüpi nahareaktsioonid nagu
punetav lööve näo või otsmiku piirkonnas.
-
Nahalööve või verevalumid.
-
Laigud nahal ja külmad käed-jalad.
-
Küüneprobleemid (nt küüne lahtitulek või irdumine küünevallist).
-
Lihas-skeleti jäikus või võimetus lõuga liigutada (teetanus).
-
Lihasnõrkus või krambid.
-
Seksuaaliha vähenemine meestel või naistel.
-
Vere ilmumine uriini. See võib viidata neeruprobleemidele (interstitsiaalne nefriit).
-
Glükoosisisaldus uriinis on tavalisest suurem.
-
Vereanalüüside tulemustes avastatud teatud valgevereliblede hulga tõus (eosinofiilia).
-
Vereanalüüside tulemustes vererakkude arvu langus veres (pantsütopeenia).
-
Vereanalüüside tulemustes muutused soolade nagu naatriumi, kaltsiumi, magneesiumi ja kloriidide
kogustes.
-
Aeglustunud või kahjustunud reaktsioonid.
-
Lõhnatunde häired.
-
Hingamisraskused või astma süvenemine.
Kõrvaltoimetest teavitamine
Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka
selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teavitada www.ravimiamet.ee
kaudu. Teavitades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.
5. Kuidas CO-RAMICOR 2,5 MG/12,5 MG säilitada
Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.
Hoida temperatuuril kuni 30°C.
Ärge kasutage Co-Ramicor 2,5 mg/12,5 mg pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud blistril ja karbil.
Kõlblikkusaeg viitab kuu viimasele päevale.
Ravimeid ei tohi ära visata kanalisatsiooni kaudu ega koos majapidamisprügiga. Küsige oma apteekrilt,
kuidas hävitatakse ravimeid, mida enam ei vajata. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.
6. Pakendi sisu ja muu teave
Pakendi sisu ja muu info
Mida Co-Ramicor 2,5 mg/12,5 mg sisaldab
-
Toimeained on ramipriil ja hüdroklorotiasiid. Üks tablett sisaldab 2,5 mg ramipriili ja 12,5 mg
hüdroklorotiasiidi.
-
Abiained on hüpromelloos, mikrokristalne tselluloos, eeltöödeldud tärklis,
naatriumvesinikkarbonaat, naatriumstearüülfumaraat.
Kuidas Co-Ramicor 2,5 mg/12,5 mg välja näeb ja pakendi sisu
Co-Ramicor 2,5 mg/12,5 mg on valged piklikud lamedate kaldservadega tabletid, mille mõlemal küljel on
poolitusjooned ning ühel küljel on märgistus „R 15“. Poolitusjoon on ainult kergendamaks tableti katki
murdmist, et seda oleks kergem neelata, mitte tableti võrdseteks annusteks jagamiseks.
Al/Al blistrid, mis on pakendatud karpidesse.
Pakendis on 30, 60 või 100 tabletti.
HDPE pudelid.
Pakendis on 30, 60 või 100 tabletti.
Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.
Müügiloa hoidja ja tootja
Müügiloa hoidja
Hexal AG
Industriestrasse 25
83607 Holzkirchen
Saksamaa
Tootjad
Salutas Pharma GmbH
Otto-von-Guericke-Allee 1
D-39179 Barleben
Saksamaa
või
Lek S.A:
ul. Podlipie 16
95-010 Stryków
Poola
või
Lek S.A.
50C, Domaniewska Str
02-672 Warsaw
Poola
Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole.
Sandoz d.d. Eesti filiaal
Pärnu mnt 105
11312 Tallinn
Tel : + 372 6652 400
Infoleht on viimati kooskõlastatud märtsis 2015.
Ravimi omaduste kokkuvõte
Ravimi omaduste kokkuvõtte PDF
1. Ravimpreparaadi nimetus
Co-Ramicor 2,5 mg / 12,5 mg, tabletid
Co-Ramicor 5 mg / 25 mg, tabletid
2. Kvalitatiivne ja kvantitatiivne koostis
Üks tablett Co-Ramicor 2,5 mg / 12,5 mg sisaldab: ramipriili 2,5 mg ja hüdroklorotiasiidi 12,5 mg.
Üks tablett Co-Ramicor 5 mg / 25 mg sisaldab: ramipriili 5 mg ja hüdroklorotiasiidi 25 mg.
INN. Ramiprilum, hydrochlorothiazidum
Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1
3. Ravimvorm
Tablett.
Co-Ramicor 2,5 mg / 12,5 mg on valge piklik lamedate kaldservadega tablett, mille mõlemal küljel on
poolitusjooned ning ühel küljel on märgistus „R 15“. Poolitusjoon on ainult kergendamaks tableti
katki murdmist, et seda oleks kergem neelata, mitte tableti võrdseteks annusteks jagamiseks.
Co-Ramicor 5 mg / 25 mg on valge piklik lamedate kaldservadega tablett, mille mõlemal küljel on
poolitusjooned ning ühel küljel on märgistus "R 30". Tableti saab jagada võrdseteks annusteks.
4. Kliinilised andmed
4.1. Näidustused
Essentsiaalse hüpertensiooni ravi.
See fikseeritud kombinatsioon on näidustatud patsientidele, kelle vererõhk ei ole adekvaatselt
kontroollitav ainult ramipriili või ainult hüdroklorotiasiidiga.
4.2. Annustamine ja manustamisviis
Suukaudseks kasutamiseks.
Soovitatav on võtta Co-Ramicori üks kord ööpäevas, iga päev ühel ja samal ajal, tavaliselt hommikul.
Co-Ramicorʼi võib võtta enne või pärast sööki või söögi ajal, sest toit ei mõjuta ravimi biosaadavust
(vt lõik 5.2)
Co-Ramicorʼi tablett tuleb koos vedelikuga tervelt alla neelata. Tabletti ei tohi närida ega purustada.
Täiskasvanud
Annus tuleb määrata konkreetse patsiendi profiili(vt lõik 4.4) ja vererõhuväärtuste alusel. Ramipriili hüdroklorotiasiidi fikseeritud kombinatsiooni kasutamine on tavaliselt soovitatav pärast seda, kui ühe
üksikkomponendi annus on patsiendile sobivaks tiitritud.
Ravi Co-Ramicoriga tuleb alustada väikseimate võimalike annustega. Vajaduse korral võib annust
järk-järgult suurendada, et saavutada vererõhu sihtväärtus; maksimaalsed lubatud annused on 10 mg
ramipriili ja 25 mg hüdroklorotiasiidi ööpäevas.
Patsientide erirühmad
Diureetilist ravi saavad patsiendid
Kui patsient saab samaaegselt ravi diureetikumidega, peab olema ettevaatlik, sest pärast ravi
alustamist võib tekkida hüpotensioon. Enne ravi Co-Ramicoriga peab kaaluma, kas diureetikumi
annust on vaja vähendada või diureetiline ravi üldse katkestada.
Kui ravi lõpetamine ei ole võimalik, on soovitatav alustada ravi väikseima võimaliku ramipriili
annusega (1,25 mg päevas) sobivas kombinatsioonis. On soovitatav, et hiljem üle minnes ei oleks
annus suurem kui 2,5 mg ramipriili / 12,5 mg hüdroklorotiasiidi.
Neerukahjustusega patsiendid
Hüdroklorotiasiidkomponendi tõttu on Co-Ramicor raske neerukahjustuse (kreatiniini kliirens
< 30 ml/min) korral vastunäidustatud (vt lõik 4.3).
Neerufunktsiooni kahjustusega patsiendid võivad vajada Co-Ramicori annuse vähendamist.
Patsientidel, kelle kreatiniini kliirens on vahemikus 30…60 ml/min, tuleks pärast ramipriili
monoteraapiat kasutada ramipriili ja hüdroklorotiasiidi fikseeritud kombinatsiooni madalaimat annust.
Maksimaalne lubatud annus on 5 mg ramipriili ja 25 mg hüdroklorotiasiidi ööpäevas.
Maksafunktsiooni kahjustusega patsiendid
Kerge kuni mõõduka maksakahjustusega patsientidel tuleb ravi Co-Ramicoriga alustada vaid hoolika
meditsiinilise jälgimise all ning maksimaalsed ööpäevased annused on 2,5 mg ramipriili ja 12,5 mg
hüdroklorotiasiidi.
Raske maksakahjustuse korral on Co-Ramicor vastunäidustatud (vt lõik 4.3).
Eakad
Väga eakate ning nõrgestatud patsientide puhul on kõrvaltoimete võimalus suurem, mistõttu neil
peavad olema algannused väiksemad ning edasine tiitrimine astmeline.
Lapsed
Co-Ramicori ei soovitata kasutada lastel ja noorukitel vanuses alla 18 aasta ebapiisavate ohutuse ja
efektiivsuse andmete tõttu.
4.3. Vastunäidustused
-
Ülitundlikkus toimeaine või teiste AKE (angiotensiini konverteeriva ensüümi) inhibiitorite,
hüdroklorotiasiidi, teiste tiasiiddiureetikumide, sulfoonamiidide või lõigus 6.1 loetletud mis
tahes abiaine suhtes.
-
Anamneesis angioödeem (kaasasündinud, idiopaatiline või varem AKE inhibiitorite või
angiotensiin II retseptorite antagonistidega seoses tekkinud angioödeem).
-
Kehavälised ravimeetodid, mille käigus puutub veri kokku negatiivselt laetud pindadega (vt
lõik 4.5).
-
Märkimisväärne kahepoolne neeruarterite stenoos või ainsa funktsioneeriva neeru arteri stenoos.
-
Rasedus ja imetamine (vt lõik 4.6).
-
Co-Ramicori samaaegne kasutamine aliskireeni sisaldavate ravimitega on vastunäidustatud
suhkurtõve või neerukahjustusega (GFR < 60 ml/min/1,73 m2) patsientidele (vt lõigud 4.5 ja
5.1).
-
Raske neerufunktsiooni kahjustus kreatiniini kliirensiga alla 30 ml/min, dialüüsravi
mittesaavatel patsientidel.
-
Kliiniliselt oluline elektrolüütide tasakaalu häire, mis võib halvendada järgnevat ravi Co-
Ramicoriga (vt lõik 4.4).
-
Raske maksafunktsiooni kahjustus, hepaatiline entsefalopaatia.
4.4. Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel
Patsientide erirühmad
Eriti suure hüpotensiooni riskiga patsiendid
Tugevalt aktiveerunud reniini-angiotensiini-aldosteroonisüsteemiga patsiendid
Patsientidel, kelle reniini-angiotensiini-aldosteroonisüsteem on tugevalt aktiveerunud, on AKE
inhibitsioonist tingituna oht ägeda väljendunud vererõhulanguse tekkeks ning neerufunktsiooni
halvenemiseks. Seda eelkõige AKE inhibiitori või samaaegselt diureetikumi esmakordsel
manustamisel või annust esmakordselt suurendades.
Reniini-angiotensiini-aldosteroonisüsteemi märkimisväärset aktiveerumist tuleks oodata ning
meditsiiniline järelvalve koos vererõhu jälgimisega on vajalik näiteks järgmistel juhtudel:
raske hüpertensiooniga patsiendid,
-
dekompenseeritud südame paispuudulikkusega patsiendid,
-
hemodünaamiliselt olulise vatsakese sisse- või väljavoolu takistusega (nt aordi- või
-
mitraalklapi stenoos) patsiendid,
ühepoolse neeruarteri stenoosiga patsiendid, kellel teine neer funktsioneerib,
-
vedeliku- või soolavaegusega või sellest ohustatud patsiendid (sh diureetikume võtvad
-
patsiendid),
maksatsirroosi ja/või astsiidiga patsiendid,
-
suuremahulise kirurgilise operatsiooni korral või kui anesteesia ajal kasutatavad ravimid
-
võivad esile kutsuda hüpotensiooni.
Üldjuhul soovitatakse dehüdratsioon, hüpovoleemia või soolade puudus korrigeerida enne ravi
alustamist (südamepuudulikkusega patsientidel tuleb siiski sellist korrektsiooni hoolikalt kaaluda
vedeliku ülekoormuse ohu tõttu).
Ägeda hüpotensiooni korral südame- või ajuisheemia riskiga patsiendid
Ravi algfaasis on vajalik spetsiaalne meditsiiniline jälgimine.
Primaarne hüperaldosteronism
Ramipriili ja hüdroklorotiasiidi kombinatsioon ei ole primaarse hüperaldosteronismi korral valikravi.
Kui ramipriili ja hüdroklorotiasiidi kombinatsiooni kasutatakse primaarse hüperaldosteronismiga
patsientidel, on vajalik plasma kaaliumisisalduse hoolikas jälgimine.
Eakad patsiendid
Vt lõik 4.2.
Maksahaigusega patsiendid
Diureetilisest ravist (sh hüdroklorotiasiidist) tingitud elektrolüütide tasakaalu häired võivad
maksahaigusega patsientidel põhjustada hepaatilist entsefalopaatiat.
Kirurgilised protseduurid
Angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitor (nt ramipriil) tuleks võimalusel üks päev enne
operatsiooni ära jätta.
Neerufunktsiooni jälgimine
Neerufunktsiooni tuleb hinnata enne ravi algust, ravi ajal ning annuseid kohandada eelkõige esimestel
ravinädalatel. Eriti hoolikas jälgimine on vajalik neerufunktsiooni kahjustusega patsientide korral (vt
lõik 4.2). On risk neerufunktsiooni kahjustuse tekkeks, eriti südame paispuudulikkusega patsientidel
või pärast neerusiirdamist või renovaskulaarse haigusega patsientidel, sh hemodünaamiliselt olulise
unilateraalse neeruarteri stenoosiga patsientidel.
Neerukahjustus
Neeruhaigusega patsientidel võivad tiasiidid põhjustada ureemiat. Neerufunktsiooni kahjustusega
patsientidel võivad ilmneda toimeaine kumulatiivsed mõjud. Kui ilmneb neerukahjustuse süvenemine,
mis peegeldub mittevalgulise lämmastiku tõusuna, on vajalik ravi hoolikas ümberhindamine ning tuleb
kaaluda diureetilise ravi katkestamist (vt lõik 4.3).
Neerukahjustusega patsientidel (GFR < 30 ml/min) tuleb vältida aliskireeni kasutamist koos AKE
inhibiitorite (sh ramipriil-hüdroklorotiasiid) või ARB-dega (vt lõik 4.5).
Elektrolüütide tasakaalu häired
Nagu iga diureetilist ravi saava patsiendi puhul tuleb teatud ajavahemike järel perioodiliselt määrata
elektrolüütide sisaldust seerumis.
Tiasiidid (sh hüdroklorotiasiid) võivad põhjustada vedeliku või elektrolüütide tasakaalu häireid
(hüpokaleemia, hüponatreemia ja hüpokloreemiline alkaloos). Kuigi tiasiiddiureetikumide
kasutamisega võib kaasneda hüpokaleemia, võib samaaegne ravi ramipriiliga diureetikumidest tingitud
hüpokaleemiat vähendada. Hüpokaleemia risk on suurim maksatsirroosiga patsientidel, kiire
diureesiga patsientidel, patsientidel, kes saavad ebapiisavalt elektrolüüte ning patsientidel, kes saavad
samaaegset ravi kortikosteroidide või AKTH-ga (vt lõik 4.5). Esimest korda tuleks kaaliumi sisaldust
seerumis määrata esimesel nädalal pärast ravi algust. Kui kaaliumisisaldus on väike, tuleb ravi
korrigeerida.
Tekkida võib lahjendushüponatreemia.Naatriumitaseme langus võib alguses olla asümptomaatiline
ning seetõttu on hädavajalik regulaarne kontroll. Eakatel ja tsirroosiga patsientidel on vajalik
sagedasem kontroll.
On teada, et tiasiidid suurendavad magneesiumi eritumist uriiniga, mis võib põhjustada
hüpomagneseemiat.
Hüperkaleemia
Mõnedel AKE inhibiitoritega (sh Co-Ramicoriga) ravitud patsientidel on täheldatud hüperkaleemiat.
Hüperkaleemia tekke riskirühma kuuluvad neerupuudulikkusega, eakad (> 70-aastased) ning
kontrollimatu suhkurtõvega patsiendid, samuti kaaliumisoolasid, kaaliumi säästvaid diureetikume ning
teisi plasma kaaliumisisaldust suurendavaid aineid kasutavad patsiendid või patsiendid selliste
seisunditega nagu dehüdratsioon, äge südame dekompensatsioon, metaboolne atsidoos. Kui eespool
nimetatud aineid on vaja samaaegselt kasutada, soovitatakse regulaarselt kontrollida kaaliumisisaldust
seerumis (vt lõik 4.5).
Hepaatiline entsefalopaatia
Diureetilisest ravist (sh hüdroklorotiasiidist) tingitud elektrolüütide tasakaalu häired võivad
maksahaigusega patsientidel põhjustada hepaatilist entsefalopaatiat. Hepaatilise entsefalopaatia tekke
korral tuleb ravi otsekohe katkestada.
Hüperkaltseemia
Hüdroklorotiasiid stimuleerib kaltsiumi tagasiimendumist neerudest ning võib tekitada
hüperkaltseemiat. See võib mõjutada kõrvalkilpnäärme funktsiooni teste.
Angioödeem
AKE inhibiitoreid (sh ramipriili) saavatel patsientidel on teatatud angioödeemi tekkest (vt lõik 4.8).
Angioödeemi korral tuleb ravi Co-Ramicoriga katkestada. Kohe tuleb alustada erakorralist ravi.
Patsienti tuleb jälgida vähemalt 12…24 tundi ning haiglast koju lubada alles pärast sümptomite
täielikku taandumist.
AKE inhibiitoreid (sh Co-Ramicori) saavatel patsientidel on teatatud intestinaalsest angioödeemist (vt
lõik 4.8). Neil patsientidel tekkis kõhuvalu (koos iivelduse või oksendamisega või ilma).
Intestinaalse angioödeemi sümptomid möödusid pärast ravi lõpetamist AKE-inhibiitoritega.
Anafülaktilised reaktsioonid densensibilisatsiooni ajal
AKE inhibitsiooni korral on putukamürgist ja teistest allergeenidest tingitud anafülaktiliste ja
anafülaktoidsete reaktsioonide tekke tõenäosus ja raskusaste suurem. Enne desensibilisatsiooni tuleks
kaaluda ravi Co-Ramicoriga ajutist katkestamist.
Neutropeenia/agranulotsütoos
Harva on täheldatud neutropeeniat/agranulotsütoosi ning teatatud on ka luuüdi supressioonist.
Võimaliku leukopeenia tuvastamiseks on soovitatav jälgida vere valgeliblede arvu. Sagedasem
kontroll on soovitav ravi alguses ning neerufunktsiooni kahjustuse korral, kaasuva kollageenhaiguse
(nt erütematoosne luupus või skleroderma) puhul ning kõigil, keda ravitakse samaaegselt teiste
ravimitega, mis mõjutavad verepilti (vt lõigud 4.5 ja 4.8).
Äge müopaatia ja suletud nurga glaukoom
Sulfoonamiid hüdroklorotiasiid võib põhjustada idiosünkraatilist reaktsiooni, mis põhjustab ägedat
mööduvat müopaatiat ja ägedat suletudnurga glaukoomi. Sümptomid hõlmavad ägeda algusega
nägemisteravuse halvenemist või silmavalu ja tekivad tavaliselt tundide või nädalatega pärast ravi
algust. Ravimata äge suletudnurga glaukoom võib põhjustada püsivat nägemise kaotust. Esmane ravi
on hüdroklorotiasiidravi lõpetamine nii kiiresti kui võimalik. Kui silmasisest rõhku ei saada kontrolli
alla, tuleb kaaluda kohest ravi ravimitega või kirurgilist ravi. Suletudnurga glaukoomi riskitegurite
hulka võivad kuuluda anamneesis olevad allergiad sulfoonamiidide või penitsilliini suhtes.
Etnilised erinevused
Mustanahalistel patsientidel on AKE inhibiitoritega seotud angioödeemi tekkerisk suurem.
Nagu teiste AKE inhibiitorite puhul võib ramipriil mustanahalistel patsientidel langetada vererõhku
vähem tõhusalt, seda tõenäoliselt seetõttu, et mustanahaliste kõrgvererõhuhaigete seas on sagedamini
madala reniinitasemega seotud hüpertensiooni.
Sportlased
Hüdroklorotiasiid võib anda positiivse dopingutesti tulemuse.
Metaboolsed ja endokriinsed toimed
Tiasiidravi võib halvendada glükoosi tolerantsust. Suhkurtõvega patsientidel võib olla vaja insuliini
või suukaudsete hüpoglükeemiliste ravimite annuseid kohandada. Tiasiidravi ajal võib avalduda
latentne diabeet.
Tiasiiddiureetilise raviga on seostatud kolesterooli ja triglütseriidide sisalduse tõusu. Teatud
patsientidel võib tiasiidravi ajal tekkida hüperurikeemia või avalduda podagra.
Köha
AKE-inhibiitorite võtmise ajal on teatatud köha tekkest. Köha on iseloomult mitteproduktiivne, püsiv
ning laheneb pärast ravi lõppu. AKE inhibiitoritest tingitud köhaga tuleb arvestada köha
diferentsiaaldiagnoosimisel.
Reniin-angiotensiin-aldosteroon-süsteemi (RAAS) kahekordne blokaad.
On tõendeid, et AKE-inhibiitorite, angiotensiin II retseptori antagonistide või aliskireeni samaaegne
kasutamine suurendab hüpotensiooni, hüperkaleemia ja neerutalitluse languse (k.a ägeda
neerupuudulikkuse) riski. Seetõttu ei soovitata RAAS-i kahekordset blokaadi AKE-inhibiitorite,
angiotensiin II retseptori antagonistide või aliskireeni samaaegse kasutamisega (vt lõigud 4.5 ja 5.1).
Kui kahekordset blokeerivat ravi peetakse vältimatult vajalikuks, tuleb seda teha ainult spetsialisti
järelvalve all, jälgides hoolikalt neerutalitlust, elektrolüüte ja vererõhku.
AKE-inhibiitoreid ja angiotensiin II retseptori antagoniste ei tohi kasutada samaaegselt diabeetilise
nefropaatiaga patsientidel.
Muu
Tundlikkusreaktsioonid võivad tekkida nii allergilise või bronhiaalastma olemasolul kui ka
puudumisel.
Teatatud on süsteemse erütematoosluupuse ägenemise või aktiveerumise võimalusest.
4.5. Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed
Vastunäidustatud kombinatsioonid
Kehavälised ravitoimingud, mille käigus puutub veri kokku negatiivselt laetud pindadega, nagu
dialüüs või hemofiltratsioon teatud kõrgvoolutusmembraanidega (nt polüakrülonitiriilmembraanid)
ning väikese tihedusega lipoproteiinide aferees dekstraansulfaadiga seoses suurenenud riskiga raskete
anafülaktoidsete reaktsioonide tekkeks (vt lõik 4.3). Kui selline ravi on vajalik, tuleks kaaluda teist
tüüpi dialüüsimembraani või muu klassi antihüpertensiivse ravimi kasutamist.
Kliiniliste uuringute andmed on näidanud, et reniin-angiotensiin-aldosteroon-süsteemi (RAAS)
kahekordne blokaad kombinatsioonravil AKE-inhibiitorite, angiotensiin II retseptori antagonistide või
aliskireeniga on seotud kõrvalnähtude, nt hüpotensiooni, hüperkaleemia ja neerutalitluse languse (k.a
ägeda neerupuudulikkuse) sagenemisega, võrreldes monoteraapiaga (vt lõigud 4.3, 4.4 ja 5.1).
Neerukahjustusega patsientidel (GFR < 30 ml/min) tuleb vältida AKE inhibiitorite (sh ramipriil-
hüdroklorotiasiid) või ARB-de kasutamist koos aliskireeniga (vt lõik 4.4).
II tüüpi diabeediga patsientidel on vastunäidustatud AKE inhibiitorite (sh ramipriil-hüdroklorotiasiid)
või ARB-de kasutamine koos aliskireeniga (vt lõik 4.3).
Ettevaatusabinõud kasutamisel
Kaaliumisoolad, hepariin, kaaliumi säästvad diureetikumid ja teised seerumis kaaliumisisaldust
suurendavad toimeained (sh angiotensiin II antagonistid, trimetoprim, takroliimus, tsüklosporiin):
tekkida võib hüperkaleemia ning seetõttu tuleb hoolikalt jälgida kaaliumi sisaldust seerumis.
Antihüpertensiivsed ained (nt diureetikumid) ning teised ained, mis võivad vererõhku langetada (nt
nitraadid, tritsüklilised antidepressandid, anesteetikumid, äge alkoholitarbimine, baklofeen,
alfusosiin, doksasosiin, prasosiin, tamsulosiin, terasosiin): tuleb arvestada hüpotensiooni riski
suurenemisega (vt lõik 4.2 diureetikumide kohta).
Vasopressoorsed sümpatomimeetikumid ja teised ained (epinefriin), mis võivad ramipriili
antihüpertensiivset toimet vähendada: soovitatav on jälgida vererõhku.
Peale selle võib hüdroklorotiasiid nõrgendada vasopressoorsete sümpatomimeetikumide toimet.
Allopurinool, immunosupressandid, kortikosteroidid, prokaiinamiid, tsütostaatikumid ja teised ained,
mis võivad vererakkude arvu muuta: hematoloogiliste reaktsioonide tõenäosus on suurenenud (vt lõik
4.4).
Liitiumisoolad: liitiumi eritumine võib AKE inhibiitorite mõjul väheneda ning seeläbi suureneda
liitiumi toksilisus. Liitiumi sisaldust seerumis tuleb jälgida. Samaaegne tiasiiddiureetikumide
kasutamine võib suurendada riski liitiumi toksilisuse tekkeks ning võimendada AKE inhibiitorite
toimel juba suurenenud liitiumi toksilisuse riski. Seetõttu ei soovitata liitiumi kasutada samaaegselt
ramipriili ja hüdroklorotiasiidi kombinatsiooniga.
Antidiabeetilised ravimid, sh insuliin: tekkida võivad hüpoglükeemilised reaktsioonid.
Hüdroklorotiasiid võib diabeediravimite toimet nõrgendada. Seetõttu on eriti oluline
kombinatsioonravi alguses vere glükoosisisaldust hoolikalt jälgida.
Mittesteroidsed põletikuvastased ravimid ja atsetüülsalitsüülhape: oodatav on Co-Ramicori vererõhku
langetava toime vähenemine. Peale selle võib samaaegne ravi AKE inhibiitorite ja MSPVA-dega
suurendada neerufunktsiooni halvenemise riski ning hüperkaleemia ohtu.
Suukaudsed antikoagulandid: antikoagulatiivne toime võib väheneda hüdroklorotiasiidiga samaaegsel
kasutamisel.
Kortikosteroidid, AKTH, amfoteritsiin B, karbenoksoloon, lagritsa suured kogused, lahtistid
(pikaajalisel kasutamisel) ning teised kaliureetikumid või plasmas kaaliumisisaldust vähendavad
ained: suurenenud hüpokaleemia risk.
Digitaalise preparaadid, QT-intervalli pikendavad toimeained ja antiarütmikumid: elektrolüütide
tasakaaluhäirete (nt hüpokaleemia, hüpomagneseemia) olemasolul võib rütmihäireid soodustav
toksilisus suureneda või arütmiavastane toime väheneda.
Metüüldopa: võimalik on hemolüüsi teke.
Kolestüramiin või teised enteraalselt manustatavad ioonivahetajad: hüdroklorotiasiidi imendumine
väheneb. Sulfoonamiiddiureetikume tuleks võtta vähemalt üks tund enne või neli kuni kuus tundi
pärast neid ravimeid.
Kuraare tüüpi lihaslõõgastid: lihaseid lõõgastava toime võimalik tugevnemine ja pikenemine.
Kaltsiumisoolad ja plasmas kaltsiumisisaldust suurendavad ravimid: samaaegse hüdroklorotiasiidi
manustamise korral on oodata seerumis kaltsiumi sisalduse tõusu. Seetõttu tuleb kaltsiumi sisaldust
hoolikalt jälgida.
Karbamasepiin: hüponatreemia risk tingitud aditiivsest toimest hüdroklorotiasiidiga.
Joodi sisaldavad kontrastained: diureetikumidest (sh hüdroklorotiasiidist) põhjustatud
dehüdratatsiooni korral on suurenenud risk ägeda neerukahjustuse tekkeks, seda eelkõige joodi
sisaldavate kontrastainete märkimisväärsete annuste manustamisel.
Penitsilliin: hüdroklorotiasiid väljutatakse distaalsete neerutorukeste kaudu, mistõttu väheneb
penitsilliini eritumine.
Kiniin: hüdroklorotiasiid vähendab kiniini eritumist.
Hepariin: võimalik on seerumi kaaliumisisalduse suurenemine.
Vildagliptiin: vildagliptiini ja AKE-inhibiitoreid kasutavatel patsientidel on leitud suurem
angioödeemi esinemissagedus.
4.6. Fertiilsus, rasedus ja imetamine
Rasedus
Ramipriil- hüdroklorotiasiid on raseduse ajal vastunäidustatud (vt lõik 4.3).
AKE inhibiitorite kasutamine raseduse ajal võib põhjustada loote või vastsündinu haigestumist või
surma. Kirjandusest on teada mõnikümmend juhtu.
Pikaajaline kokkupuude ravimiga raseduse teisel ja kolmandal trimestril võib olla toksiline nii lootele
(neerufunktsiooni langus, oligohüdramnion, kolju luustumise aeglustumine) kui ka vastsündinule
(neonataalne neerupuudulikkus, hüpotensioon, hüperkaleemia). Lisaks on AKE inhibiitorite
kasutamist raseduse esimesel trimestril seostatud sünnidefektide riski võimaliku suurenemisega.
Raseduse diagnoosimisel tuleb AKE inhibiitorite kasutamine lõpetada niipea kui võimalik ning
regulaarselt jälgida loote arengut . Rasestuda planeerivad naised ei tohi AKE inhibiitorieid kasutada
(sh ramipriil-hüdroklorotiasiid). Viljakas eas naised peavad olema teadlikud võimalikest riskidest ja
AKE inhibiitoreid tuleb manustada ainult pärast hoolikat nõustamist ning individuaalse riski ja
kasulikkuse suhte hindamist.
Hüdroklorotiasiid võib pikaajalisel kasutamisel raseduse kolmandal trimestril põhjustada
fetoplatsentaarset isheemiat ning kasvupeetuse ohtu. Peale selle on teatatud harvadest hüpoglükeemia
ja trombotsütopeenia juhtudest vastsündinutel seoses ravimi kasutamisega enne raseduse lõppu.
Hüdroklorotiasiid võib vähendada plasmamahtu ning samuti uteroplatsentaarset verevoolu.
Imetamine
Ramipriil/hüdroklorotiasiid on imetamise ajal vastunäidustatud.
Ramipriil ja hüdroklorotiasiid erituvad rinnapiima sellises koguses, et mõju imikule on tõenäoline, kui
imetavale emale manustada terapeutilistes annustes ramipriili ja hüdroklorotiasiidi. Ramipriili
kasutamise kohta imetamise ajal ei ole piisavalt andmeid, seetõttu tuleks eelistada alternatiivseid
ravimeid, mille imetamisaegne ohutusprofiil on paremini teada, seda eelkõige vastsündinu või
enneaegse lapse toitmisel rinnaga. Hüdroklorotiasiid eritub rinnapiima. Tiasiidide kasutamist rinnaga
toitmise ajal on seostatud laktatsiooni vähenemise ning isegi lakkamisega imetavatel emadel. Tekkida
võib ülitundlikkus sulfoonamiidtüüpi toimeainete suhtes, hüpokaleemia ning tuumikterus. Mõlemast
toimeainest tingitud võimalike tõsiste kõrvaltoimete tõttu imikule tuleb otsustada, kas lõpetada
imetamine või lõpetada ravi, arvestades ravi tähtsust emale.
4.7. Toime reaktsioonikiirusele
Mõned kõrvaltoimed (nt vererõhulangusest tingitud nähud nagu pearinglus) võivad kahjustada
patsiendi keskendumis- ja reaktsioonivõimet ning seetõttu põhjustada riski olukordades, kus need
võimed on eriti olulised (nt käsitsedes mehhanisme või juhtides sõidukit).
See võib eelkõige juhtuda ravi alguses või preparaatide vahetamisel. Pärast esimest annust ning
edasisel annuste suurendamisel ei ole soovitatav mõned tunnid sõidukit juhtida ja käsitseda
mehhanisme.
4.8. Kõrvaltoimed
Ramipriili ja hüdroklorotiasiidi ohutusprofiil sisaldab kõrvaltoimeid, mis tekivad diureesi
suurenemisest tingitud hüpotensiooni ja/või vedelikupuuduse tõttu. Ramipriil võib esile kutsuda
püsiva kuiva köha, samas kui hüdroklorotiasiid võib halvendada glükoosi, lipiidide ja kusihappe
metabolismi. Mõlemad toimeained mõjutavad kaaliumi sisaldust plasmas. Tõsiste kõrvaltoimete hulka
kuuluvad muuhulgas angioödeem või anafülaktiline reaktsioon, neeru- või maksakahjustus,
pankreatiit, rasked nahareaktsioonid ja neutropeenia/agranulotsütoos.
Kõrvaltoimete esinemissagedus on määratletud järgmiselt:
Väga sage
(≥ 1/10)
Sage
(≥ 1/100 kuni < 1/10)
Aeg-ajalt
(≥ 1/1000 kuni < 1/100)
Harv
(≥ 1/10 000 kuni < 1/1000)
Väga harv
(< 1/10 000)
Teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel)
Igas esinemissageduse grupis on kõrvaltoimed toodud tõsiduse vähenemise järjekorras.
Sage
Aeg-ajalt
Väga harv
Teadmata
Vere ja
Vere valgeliblede
Luuüdi puudulikkus,
lümfisüsteemi
arvu vähenemine,
neutropeenia sh
häired
agranulotsütoos,
vere punaliblede arvu
pantsütopeenia,
langus, hemoglobiini
eosinofiilia,
langus, hemolüütiline
hemokontsentratsioon
aneemia,
seoses
trombotsüütide arvu
vedelikupuudusega
langus
Immuunsüsteemi
Anafülaktilised või
häired
anafülaktoidsed
reaktsioonid ramipriili
tõttu või anafülaktiline
reaktsioon
hüdroklorotiasiidi tõttu,
tuumavastaste
antikehade arvu
suurenemine
Ainevahetus- ja
Diabeedi ebapiisav Anoreksia, isu
Kaaliumisisalduse
Naatriumisisalduse
toitumishäired
kontroll, glükoosi
vähenemkine, veres
tõus veres
vähenemine veres,
tolerantsuse
kaaliumisisalduse
ramipriili tõttu
glükosuuria,
vähenemine,
vähenemine, janu
metaboolne alkaloos,
veresuhkrusisaldus
hüdroklorotiasiidi
hüpokloreemia,
e suurenemine,
mõjul
hüpomagneseemia,
kusihappesisalduse
hüperkaltseemia,
suurenemine veres,
dehüdratsioon
podagra
hüdroklorotiasiidi
ägenemine, vere
mõjul
kolesterooli- ja/või
triglütseriidide
sisalduse
suurenemine
hüdroklorotiasiidi
mõjul
Psühhiaatrilised
Depressiivsus,
Segasusseisund,
häired
apaatia, ärevus,
rahutus, tähelepanu
närvilisus, unehäired,
häired
sh somnolentsus
Närvisüsteemi
Peavalu, pearinglus Vertiigo, paresteesia,
Ajuisheemia, sh
häired
treemor,
isheemiline insult ja
tasakaaluhäired,
transitoorne
põletusetunne,
isheemiline atakk,
maitsetundlikkuse
psühhomotoorsed
häired või -puudus
häired, parosmia
Silma kahjustused
Nägemishäired, sh
Ksantopsia,
hägune nägemine,
pisaraerituse
konjunktiviit
vähenemine
hüdroklorotiasiidi
mõjul,
hüdroklorotiasiidist
tingitud äge
suletudnurga glaukoom
Kõrva ja
Tinnitus
Kuulmise kahjustus
labürindi
kahjustused
Südame häired
Müokardi isheemia,
Müokardiinfarkt
sh stenokardia,
tahhükardia, arütmia,
südamepekslemine,
perifeersed tursed
Vaskulaarsed
Hüpotensioon,
Raskest
häired
ortostaatiline
vedelikupuudusest
vererõhu langus,
tingitud tromboos,
minestamine, õhetus
vaskulaarne stenoos,
hüpoperfusioon,
Raynaud’ tõbi,
vaskuliit
Respiratoorsed,
Mitteproduktiivne
Sinusiit, düspnoe,
Bronhospasm, sh astma
rindkere ja
ärritusköha,
ninalimaskesta turse
ägenemine, allergiline
mediastiinumi
bronhiit
alveoliit,
häired
mittekardiogeenne
kopsuturse
hüdroklorotiasiidi
mõjul
Seedetrakti
Seedetrakti põletik,
Oksendamine,
Pankreatiit (AKE
häired
seedehäired,
aftoosne stomatiit,
inhibiitoritega seoses
ebamugavustunne
glossiit,
on väga harva teatatud
kõhus, düspepsia,
kõhulahtisus,
surmaga lõppenud
gastriit, iiveldus,
ülakõhuvalu,
juhtudest), pankrease
kõhukinnisus,
suukuivus
ensüümide aktiivsuse
hüdroklorotiasiidiga
tõus, peensoole
seotud gingiviit
angioödeem,
hüdroklorotiasiidiga
seotud sialoadeniit
Maksa ja
Kolestaatiline või
Äge
sapiteede häired
tsütolüütiline hepatiit
maksapuudulikkus,
(väga harva surmaga
kolestaatiline ikterus,
lõppenud)
hepatotsellulaarne
maksaensüümi ja/või
kahjustus
konjugeeritud
bilirubiinisisalduse
suurenemine,
kalkuloosne
koletsüstiit
hüdroklorotiasiidi
tõttu
Naha ja
Angioödeem: väga
Toksiline
nahaaluskoe
erandlikult võib
epidermolüüs,
kahjustused
angioödeemist
Stevensi-Jonhsoni
tingitud
sündroom, multiformne
hingamistakistus
erüteem, pemfigus,
lõppeda surmaga;
psoriaasi ägenemine,
psoriasiformne
eksfoliatiivne dermatiit,
dermatiit,
valgustundlikkuse
hüperhidroos,
reaktsioon,
nahalööve, eelkõige
onühholüüs,
maakulopapuloosne,
pemfigoidne või
pruritus, alopeetsia
lihhenoidne eksanteem
või enanteem,
urtikaaria,
hüdroklorotiasiidiga
seotud süsteemne
erütematoosne luupus
Lihas-skeleti ja
Lihasvalu
Liigesevalu,
sidekoe
lihasspasmid,
kahjustused
lihasnõrkus,
muskuloskeletaalne
jäikus, tetaania
hüdroklorotiasiidi tõttu
Neerude ja
Neerukahjustus, sh
Olemasoleva
kuseteede häired
äge
proteinuuria
neerupuudulikkus,
süvenemine.
suurenenud
hüdroklorotiasiidist
uriinihulk,
tingitud interstitsiaalne
nefriit
uureasisalduse
suurenemine veres,
seerumi
kreatiniinisisalduse
suurenemine
Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine
Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See
võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist
võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.
4.9. Üleannustamine
10
AKE inhibiitorite üleannustamisega seotud sümptomid on perifeerne vasodilatatsioon (väljendunud
hüpotensiooni, šokiga), bradükardia, elektrolüütide tasakaalu häired, neerupuudulikkus, südame
rütmihäired, teadvuse häired (sh kooma), tserebraalsed krambid, pareesid ja paralüütiline iileus.
Eelsoodumusega patsientidel (nt eesnäärme hüperplaasiaga) võib hüdroklorotiasiidi üleannustamisega
seoses tekkida äge uriini retentsioon.
Patsienti tuleb hoolikalt jälgida ning ravi peab olema sümptomaatiline ja toetav. Soovitatavad
ravimeetmed on primaarne detoksifikatsioon (maoloputus, adsorbentide manustamine) ning meetmed
hemodünaamika stabiliseerimiseks, sh alfa-1-adrenergiliste agonistide või angiotensiin II
(angiotensiinamiidi) manustamine. Ramipriili aktiivne metaboliit ramiprilaat on üldisest vereringest
hemodialüüsi teel halvasti eemaldatav.
5. Farmakoloogilised andmed
5.1. Farmakodünaamilised omadused
Farmakoterapeutiline rühm: angiotensiini konventeeriva ensüümi inhibiitorid ja diureetikumid,
ATC-kood: C09BA05.
Toimemehhanism
Ramipriil
Eelravimi ramipriili aktiivne metaboliit ramiprilaat pärsib ensüümi dipeptidüülkarboksüpeptidaas I
(sünonüümid: angiotensiini konverteeriv ensüüm; kininaas II). Plasmas ja kudedes katalüüsib see
ensüüm angiotensiin I konversiooni aktiivseks vasokonstriktoriks angiotensiin II, kuid samuti aktiivse
vasodilataatori bradükiniini lõhustumist. Angiotensiin II tekke vähenemine ning bradükiniini
lõhustumise pärssimine viivad vasodilatatsiooni tekkeni.
Et angiotensiin II stimuleerib ka aldosterooni vabanemist, põhjustab ramiprilaat aldosterooni
sekretsiooni vähenemist. Keskmine ravivastus monoteraapiale AKE inhibiitoriga oli väiksem
mustanahaliste (afro-kariibi) hüpertensiivsete patsientide (tavaliselt madala reniinitasemega
hüpertensiivne populatsioon) seas kui mittemustanahaliste patsientide seas.
Hüdroklorotiasiid
Hüdroklorotiasiid on tiasiiddiureetikum. Tiasiiddiureetikumide vereõhku langetava toime mehhanism
ei ole täielikult teada. See pärsib naatriumi ja kloriidi tagasiimendumist distaalses tuubulis. Nende
ioonide renaalse eritumise tõusuga kaasneb diureesi tõus (seoses vee osmootse sidumisega). Suureneb
kaaliumi ja magneesiumi eritumine, kusihappe eritumine väheneb. Hüdroklorotiasiidi
antihüpertensiivse toime võimalikud mehhanismid on: naatriumi tasakaalu muutused, rakuvälise
vedelikuhulga ja plasmamahu langus, neerude vaskulaarse resistentsuse muutus ning samuti
vähenenud vastusreaktsioon norepinefriinile ja angiotensiini II-le.
Farmakodünaamilised toimed
Ramipriil
Ramipriili manustamine põhjustab olulist perifeerse arteriaalse resistentsuse langust. Üldiselt ei teki
suuri muutusi neerude plasmaperfusioonis ega glomerulaarfiltratsiooni kiiruses. Ramipriili
manustamisel hüpertensiooniga patsientidele alaneb vererõhk nii lamades kui püstiasendis, kuid
südamelöögisagedus kompensatoorselt ei kiirene.
Enamusel patsientidest ilmneb ühekordse annuse vererõhku langetav toime 1…2 tundi pärast ravimi
suukaudset manustamist. Ühekordse annuse maksimaalne toime saavutatakse tavaliselt 3…6 tundi
pärast ravimi suukaudset manustamist. Ühekordse annuse antihüpertensiivne toime kestab tavaliselt 24
tundi.
Maksimaalne antihüpertensiivne toime kestva ramipriilravi korral ilmneb tavaliselt 3...4 nädalaga.
Antihüpertensiivne toime püsib pikaajalise ravi korral, kestes 2 aastat.
11
Ramipriili järsk ärajätmine ei põhjusta tagasilöögina kiiret ning liigset vererõhu tõusu.
Kahes suures randomiseeritud, kontrollitud uuringus (ONTARGET (ONgoing Telmisartan Alone and
in combination with Ramipril Global Endpoint Trial) ja VA NEPHRON-D (The Veterans Affairs
Nephropathy in Diabetes) uuriti kombinatsioonravi AKE-inhibiitori ja angiotensiin II retseptori
antagonistiga.
ONTARGET uuring hõlmas eelneva südameveresoonkonna või ajuveresoonkonna haigusega või 2.
tüüpi diabeedi ja tõendatud kaasuva elundkahjustusega patsiente. VA NEPHRON-D hõlmas 2. tüüpi
diabeedi ja diabeetilise nefropaatiaga patsiente.
Uuringud näitasid olulise kasu puudumist neerude ja/või südameveresoonkonna tulemusnäitajatele ja
suremusele, samas täheldati hüperkaleemia, ägeda neerukahjustuse ja/või hüpotensiooni riski
suurenemist monoteraapiaga võrreldes. Tulemused on asjakohased ka teiste AKE-inhibiitorite ja
angiotensiin II retseptori antagonistide jaoks, arvestades nende sarnaseid farmakodünaamilisi omadusi.
AKE-inhibiitoreid ja angiotensiin II retseptori antagoniste ei tohi seetõttu kasutada samaaegselt
diabeetilise nefropaatiaga patsientidel.
ALTITUDE (Aliskiren Trial in Type 2 Diabetes Using Cardiovascular and Renal Disease Endpoints)
oli uuring, mis oli kavandatud hindama kasu aliskireeni lisamisest standardravile AKE-inhibiitori või
angiotensiin II retseptori antagonistiga 2. tüüpi diabeediga patsientidel, kellel oli krooniline
neeruhaigus, südameveresoonkonna haigus või mõlemad. Uuring lõpetati varakult ohutusnäitajate
riski tõusu tõttu. Südameveresoonkonnaga seotud surma ja insuldi juhtumeid oli aliskireeni rühmas
arvuliselt rohkem kui platseeborühmas ning kõrvalnähtudest ja huvi pakkuvatest tõsistest
kõrvalnähtudest (hüperkaleemia, hüpotensioon ja neerutalitluse häire) teatati aliskireeni rühmas
sagedamini kui platseeborühmas
Hüdroklorotiasiid
Hüdroklorotiasiidi puhul on diureesi algus 2 tunni pärast ning maksimaalne toime saabub ligikaudu 4
tunni pärast, toime kestab ligikaudu 6...12 tundi.
Antihüpertensiivne toime saabub 3…4 päeva möödudes ning kestab kuni ühe nädala pärast ravi
katkestamist.
Vererõhku langetava toimega kaasneb filtratsiooni fraktsiooni, neeru vaskulaarse resistentsuse ning
plasma reniiniaktiivsuse vähene suurenemine.
Ramipriili ja hüdroklorotiasiidi koosmanustamine
Kliinilistes uuringutes langetas kombinatsioon vererõhku enam kui mõlema komponendi eraldi
manustamine. Eeldatavasti reniin-angiotensiin-aldosteroonsüsteemi blokaadi tõttu kaldub ramipriili ja
hüdroklorotiasiidi koosmanustamine vähendama nende diureetikumidega seostatavat kaaliumikadu.
AKE inhibiitorite ja tiasiiddiureetikumi kombinatsioon tekitab sünergilise toime ning vähendab ainult
diureetikumidest põhjustatud hüpokaleemia riski.
5.2. Farmakokineetilised omadused
Ramipriil
Imendumine
Suukaudsel manustamisel imendub ramipriil seedetraktist kiiresti, maksimaalne
plasmakontsentratsioon saavutatakse ühe tunniga. Uriini analüüsi põhjal on imendumise ulatus
vähemalt 56% ning toidu olemasolu seedetraktis ei mõjuta seda märkimisväärselt. Aktiivse
metaboliidi ramiprilaadi biosaadavus on 45% pärast 2,5 mg ja 5 mg ramipriili suukaudset
manustamist.
Ramiprilaadi (ainuke ramipriili aktiivne metaboliit) maksimaalne plasmakontsentratsioon saavutatakse
2…4 tundi pärast ramipriili manustamist. Ramiprilaadi püsitasakaalu plasmakontsentratsioonid, üks
kord päevas manustamisel ramipriili tavaannuste juures, saavutatakse ligikaudu neljandal ravipäeval.
Jaotumine
Ramipriil seondub seerumivalkudega ligikaudu 73% ulatuses ning ramiprilaat ligikaudu 56% ulatuses.
12
Biotransformatsioon
Ramipriil metaboliseeritakse praktiliselt täielikult ramiprilaadiks, diketopiperasiinestriks,
diketopiperasiinhappeks ja ramipriili ning ramiprilaadi glükuroniidideks.
Eritumine
Metaboliidid väljutatakse peamiselt neerude kaudu. Ramiprilaadi plasmakontsentratsioonid vähenevad
polüfaasiliselt. Tugeva ning küllastava seondumise tõttu AKE-ga ja aeglase dissotsiatsiooni tõttu
ensüümist on ramiprilaadi terminaalne eliminatsioonifaas pikenenud väga madalate
plasmakontsentratsioonide juures.
Pärast korduvaid ramipriili ühekordsete annuste manustamist päevas olid ramiprilaadi efektiivsed
poolväärtusajad 13…17 tundi 5…10 mg annuse juures ning 1,25…2,5 mg annuste juures pikemad.
Erinevus tuleneb ensüümi küllastumisvõimest ramiprilaadi sidumisel. Ramipriili ühekordse suukaudse
annuse manustamisel ei olnud ramipriil ning selle metaboliidid rinnapiimas sedastatavad. Korduvate
annuste toime ei ole siiski teada.
Neerukahjustusega patsiendid (vt lõik 4.2)
Ramiprilaadi eritumine neerude kaudu on neerufunktsiooni kahjustusega patsientidel vähenenud ning
ramiprilaadi renaalne kliirens on proportsionaalselt seotud kreatiniini kliirensiga. Selle tulemuseks on
ramiprilaadi plasmakontsentratsiooni tõus, mis langeb aeglasemalt kui normaalse neerufunktsiooniga
isikutel.
Maksakahjustusega patsiendid (vt lõik 4.2)
Maksafunktsiooni kahjustusega patsientidel oli ramipriili metabolism ramiprilaadiks aeglustunud
maksa esteraaside vähenenud aktiivsuse tõttu ning ramipriili sisaldus plasmas suurenes. Ramiprilaadi
maksimaalsed plasmakontsentratsioonid ei erine neil patsientidel siiski oluliselt normaalse
maksafunktsiooniga patsientide omadest.
Hüdroklorotiasiid
Imendumine
Pärast suukaudset manustamist imendub seedetraktist ligikaudu 70% hüdroklorotiasiidist.
Hüdroklorotiasiidi maksimaalne sisaldus plasmas saavutatakse 1,5…5 tunniga.
Jaotumine
Hüdroklorotiasiid seondub plasmavalkudega 40% ulatuses.
Biotransformatsioon
Hüdroklorotiasiid metaboliseerub minimaalselt maksas.
Eritumine
Hüdroklorotiasiid eritatakse peaaegu täielikult (> 95%) muutumatul kujul neerude kaudu, 50…70%
ühekordsest suukaudsest annusest väljutatakse 24 tunniga. Eliminatsiooni poolväärtusaeg on
5…6 tundi.
Neerukahjustusega patsiendid (vt lõik 4.2)
Hüdroklorotiasiidi eritumine neerude kaudu on neerufunktsiooni kahjustusega patsientidel vähenenud
ning hüdroklorotiasiidi renaalne kliirens on proportsionaalselt seotud kreatiniini kliirensiga. Selle
tulemuseks on hüdroklorotiasiidi plasmakontsentratsiooni tõus, mis langeb aeglasemalt kui normaalse
neerufunktsiooniga isikutel.
Maksakahjustusega patsiendid (vt lõik 4.2)
Maksatsirroosiga patsientidel ei ole hüdroklorotiasiidi farmakokineetika märkimisväärselt muutunud.
Südamepuudulikkusega patsientidel ei ole hüdroklorotiasiidi farmakokineetikat uuritud.
Ramipriil ja hüdroklorotiasiid
Ramipriili ja hüdroklorotiasiidi samaaegne manustamine ei mõjuta ravimi üksikkomponentide
biosaadavust.
13
5.3. Prekliinilised ohutusandmed
Hiirtele ja rottidele ei ole ramipriili ja hüdroklorotiasiidi kombinatsioonil ägedat toksilist aktiivsust
annuses kuni 10 000 mg/kg. Rottidel ja ahvidel läbi viidud korduvannustega uuringutes täheldati vaid
elektrolüütide tasakaalu häireid.
Mutageensuse ja kartsinogeensuse riski ei ole ravimikombinatsioonil uuritud, kuna
üksikkomponentidel ei ole uuringute põhjal riski täheldatud.
Rottidel ja küülikutel läbi viidud reproduktsiooni uuringud näitasid, et kombinatsioon on teatud määral
toksilisem kui üksikkomponendid eraldi, kuid ükski uuring ei viidanud kombinatsiooni teratogeensele
toimele.
6. Farmatseutilised andmed
6.1. Abiainete loetelu
Hüpromelloos
Mikrokristalne tselluloos
Preželatiniseeritud tärklis
Naatriumvesinikkarbonaat
Naatriumstearüülfumaraat
6.2. Sobimatus
Ei kohaldata.
6.3. Kõlblikkusaeg
36 kuud.
6.4. Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel
Hoida temperatuuril kuni 30 ºC.
6.5. Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed
Al/Al blistrid, mis on pakendatud karpidesse.
Pakend sisaldab: 30, 60 või 100 tabletti.
HDPE pudelid.
Pakend sisaldab: 30, 60 või 100 tabletti.
Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.
6.6. Fertiilsus, rasedus ja imetamine
Erinõuded puuduvad.
Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.
7. Müügiloa hoidja
Hexal AG
Industriestrasse 25
D-83607 Holzkirchen
Saksamaa
14
8. Müügiloa number
Co-Ramicor 2,5 mg /12,5 mg, tabletid: 426303
Co-Ramicor 5 mg / 25 mg, tabletid: 430003
9. Esmase müügiloa väljastamise/müügiloa uuendamise kuupäev
5.12.2003 / 25.11.2013
10. Teksti läbivaatamise kuupäev
Ravimiametis kinnitatud märtsis 2015
15