/nginx/o/2018/06/18/7909052t1h1a05.jpg)
/nginx/o/2018/06/18/7908716t1h08f0.jpg "Köögiviljad dipikastmega.")
/nginx/o/2018/06/18/7908333t1h57a9.jpg)
/nginx/o/2018/06/18/7908369t1h6fa6.jpg "Kaelavalu kimbutab eriti kontoritöötajaid.")
Psühholooga 15.04.02 / Psühholoogia
Külastaja küsib:
tere,
kas on olemas mingi mõistlik seletus sellele, et mu vanemad näevad igas asjas alati esimesena halba ja negatiivset? Olen 26 aastane, õnnelikult abielus, ka vanemad elavad kenasti koos ja probleeme pole, aga alati kui neile midagi uut või põnevat räägin (a la, et hakkame korteriremonti tegema või et sõidame reisule jne.), siis esimese reaktsioonina tuleb kohe mingi murelik/negatiivse alatooniga küsimus või fakt asja kohta. Miks nad ei oska rõõmu tunda ja seda jagada? Viimasel ajal on see nii häirivaks muutunud, et ma ei tahagi enam nendega midagi jagada, suhtlemine nendega on muutunud väsitavaks ja kurnavaks! Mida teha, kuidas olukorda muuta, kas üldse on võimalik muuta?
Mari
Arst vastas:
dr Harri Küünarpuu
Tallinna Psühhiaatria Haigla, Perekonnastuudio ABX, Psühho-Konsultatsioonid MTÜ
Tere!
See on nii tavapärane! Vaadake ringi, kuulake raadiot, vaadake telekat või lugege lehti. Alati on nii, et niipea, kui mingi uus asi päevakorda tõuseb, tekkib esmalt kohe ärev-pessimistlik jorin -- ei tea, kas see ka midagi kasu toob ja kelle taskust raha tuleb ja kes selle arvel rikastub ja nii edasi ja nii edasi. Eesti rahvas on üsna konservatiivne kogukond ja parema meelega sõidaks puukodaratega vankril, elaks suitsutares, lörbiks kaerakilet ja ehitaks muudkui aga pisuhändasid, et võõrast varast matti võtta. Lugege Kivirähka!
Mis puutub Teie vanematesse, siis eakamad inimesed kipuvad kahtlevalt suhtuma igasugusesse uude asja nii oma elus kui oma laste elus. Ma usun, et kui Te räägite oma vanematele kas remonditegemisest või reisileminekust, siis tuleb neil alalhoidlike inimestena kindlasti pähe mõte, et mis see maksab ja kas Te ikka omadega välja tulete või ega Teiega nendel võõrastel maadel midagi halba ei juhtu -- lennukid kukkuvad alla peaaegu iga päev (viimait jälle üks lennuk, küll Hiina oma. aga ikkagi!). Peale selle tõuseb kiirete muutuste juhtudes inimeste ärevuse nivoo üha raskeneva kohanemisvõime tõttu.
Mida kauem inimesed elavad, seda raskem on neil kohaneda muutustega. Teie puhul veel see, et raske on kohaneda sageli oma laste täiskasvanuks saamisega. Kujutage ette, alles nad olid mähkmetes ja nüüd muudkui aga teevad igasuguseid asju! Aga kas nad ka küllalt ette mõtlevad ja asju kaaluvad ja neid asju õigesti ka teevad? See on kindlasti Teie vanemate jaoks üsna keeruline ära harjuda. Aga eks nad pika peale ka harju. Kuigi Te kirjutate, et asi läheb üha hullemaks. Äkki Te teete ka üha iseseisvamaid samme üha kiirenevas tempos? Äkki ei jõua nad Teie algatatud muutustega sammu pidada? Teine asi. Kui selline ärevuse nivoo ei alane, ehk oleks sobilik ka mõne psühhiaatriga konsulteerida? Võibolla esmalt kõnelda mõne arstiga, kes on spetsialiseerunud vanemaealiste probleemidele? Kui asi vajab meditsiinilist sekkumist, siis oleks selline arst kõige esmane valik.
Edu Teile,
HK
Nõuanded teemal: Psühholoogia
Kuidas end muuta?
Tere!
Hakkasin üsna noorelt noormeestega läbi käima. Esimene suhe algas mul 14aastaselt, mis mingil põhjusel lõppes üsna kiirelt (vast 3 kuud). Siis ma veel ei tundnud endas erilist ebakindlust ...
Vastas dr Tõnu Ots
Sinu suhetekogemus algas väga noorelt ja täis negatiivseid elamusi. Sina petsid ja Sind peteti. See on kaunis pude vundament tugevale ja usalduslikule suhtele. Sa ei räägi ka sõnagi armastusest, vaid usaldusest.
Loe edasi
Purunenud suhe
Tervist.
Olin enda kaaslasega olnud koos pea 3 aastat. Meil oli tõesti väga lähedane suhe ja sobisime kokku väga hästi. Tundsime üksteisega hingesugulust ning poleks osanud arvata, et üheltmaalt ...
Vastas dr Tõnu Ots
Armunule on suhe tema elu mõtteks. Kui see suhe puruneb, tundub, et elul pole enam mõtet. Ja see tunne paneb ta vaakuma stressi ja depressiooni vahel. Kui tegu oleks stressiga, peaks abi saama puhkusest, ...
Loe edasiOmavaheline suhtlus
Tere.
Pöördun Teie poole täiesti viimases hädas. Suhe, kus elan koos (enne olin 18 a abielus) 4 aastat, mees on 53-aastane, kipub täiesti lagunema, sest me ei suuda leida ühist arusaama seksi osas. ...
Vastas dr Tõnu Ots
Võiks viidata mitmele põhjusele sellise intiimsuhete kriisi tekkes. Esimene on seotud meie arengu seaduspärasustega - klimakteeriumi-eelne seksuaalse aktiivsuse tõus muudab naise pretensioonikaks ja rahulolematuks. ...
Loe edasiLemmiklooma äraandmine
Tere,
Meie peres on kaks last 11 ja 1. Lisaks suur sõber kass Bruno.
Kuna kass ei suuda kuidagi leppida pesamunaga, oleme sunnitud kassi ära andma, mida elab kohutavalt üle vanem laps. ...
Vastas dr Tõnu Ots
Toaloom on igal juhul iga lapse arusaamades pereliige, õueloomaga ehk sellist lähisuhet ei pruugi tekkida. Olukord lapse jaoks ei erine sellest, kui peaksite temagi ära andma. 11- aastane ehk ei küsi, ...
Loe edasiLaps kardab potile istuda
Tere,
Minu lapsel oli kõhukinnisus, millega kaasnes hirm häda tegemise ees ja see kestab siiani. Laps hoiab viimse piirini kinni ja siis laseb püksi suure kisaga. Kui ütlen talle, et lähme kakame ...
Vastas dr Tõnu Ots
Oluline on teada, kui vana lapsega on tegu ja kas ta enne kõhukinnisuse vaevusi oli õppinud ise potil käima, või oli selleks sunnitud. Laps peab kõhukinnisuse valusid poti süüks (seostab neid potiga) ja ...
Loe edasiMinu mees on depressioonis
Tere.Vajan Teie nõu.
Minu mees on olnud alati tugev ja kunagi pole ta mõelnud, et annab alla.
Me oleme koos elanud juba kolm aastat.
Probleem on nüüd selles, et ta läks sõjaväkke ja ta ...
Vastas dr Tõnu Ots
Teise inimese kaudu nõu anda pole õige, pealegi oleks temalt palju küsida. Kõigepealt valude pärast jalas ja valuvaigistite kohta. Valuvaigistite ja depressioniilmingute vahel on seos. Kui teda sõjaväest ...
Loe edasiSegaduses
Tere, juba kaks nädalat tagasi tekkisid siuksed paranoilised mõtted, et ma olen homo See asi piinab nii hullult, et segab juba suhet enda tüdrukuga, tüdruk on olnud mul juba pea-aegu pool aastat ja armastan ...
Vastas dr Tõnu Ots
See on sundmõte ja kuulub psühhiaatria valdkonda. Pöörduge psühhiaatri poole.
Loe edasiEma ja 38-aastane laps
Kirjutan seoses oma emaga. Kõrvalt on kohutav vaadata, tahaks kuidagi aidata, aga ei suuda ega oska ning lasen olukorral ka ennast morjendada. Minu ema, kellel ei ole südant ära öelda oma 38-aastase „lapse“ ...
Vastas dr Tõnu Ots
Olen nõuannetega sama suurtes raskustes, kui kirja kirjutaja. Väga raske on aidata inimest, kes abi vastu võtta ei taha, nõuandeid abina ei näe ja usub abi vaid jumalast.
Näen võimalusi omalaadses ...
Kas abielukriis ?!
Olen olnud elukaaslasega koos peaaegu 10 aastat,temal seljataga kaks purunenud kooselu ja lapsed, minul üks ja lapsed, meil on ka ühine laps, kes on nüüdseks 7aastane ja alustas kooliteed.
Juba umbes ...
Vastas dr Tõnu Ots
Pooled inimesed on elu jooksul kogenud abielu või kooselu purunemist. Paljud neist isegi korduvalt. Ning see on valus, olgu see kooselu nii hädine kui tahes. Meie ellu on tunginud nii palju sedalaadi ...
Loe edasiPearinglus
Tere.
1998. aasta sügisel algas mul tugev pearinglus ja halb oli ka toas käia ning pikali ei saanud olla. Hakkasin võtma Cipramili. See hoiab natuke pearinglust ja südamepekslemist vaos, kuid ...
Vastas dr Tõnu Ots
Cipramil on paljude juures ennast õigustanud antidepressant. Kui Te seda kasutate, peate olema perearsti või psühhiaatri patsient ning psühholoogil ei ole soovitav ilma nende nõusolekuta ravisse sekkuda, ...
Loe edasiVaata kõiki nõustamisi