Pinged 20.03.02 / Psühholoogia

Külastaja küsib:

Tere.

Kirjutan siia esimest korda kuigi olen varem pöördunud ka psühholoogi vastuvõtule kus on leitud, et kõik on korras ja mul on ilus elu.(tähendab ma ei ole abi leidnud)

Olen 20 aastane ja juba nooruses on olnud perekonas pingeid kuna ma ei vasta oma vanemate ootustele. Nüüd on küll olukord veidi vaibunud aga siiski...Alati on minult oodatud, et ma õpiksin hästi ja teeksin kõik nii nagu vanematele(eriti emale)meeldib. See kutsus mul teismelisena esile ka kleptomaania millest olen tänaseks täiesti vabanenud. Siiski piinasid mind veel hiljuti aeg-ajalt valusad mälestused minevikust(koolis ebasoositud, madal õppeedukus, vanematega tülitsemised) Püüan sellele nüüd lihtsalt mitte mõelda. Nüüd õpin oma eriala ja käin ka tööl. Tegelikult käin veel mitme koha peal ja samas lahkus ühest kohast. Sain tööle ka uude kohta ja siis tundsin, et ei jõua enam ja ütlesin neile ära. Loomulikult on ema jälle pettunud ja süüdistab kõiges poissõpra(koos 4 aastat kavatseme koos elama hakata) Tundsin, et ei suuda enam kooli kõrvalt niimoodi rabada, et öösel tööl ja päeval koolis ja.... Tervis ütleb ka kogu aeg üles ning ei ole aega, et haigegi kodus olla. Koolist rääkimata sest olen pidevalt nii väsinud et ei suuda enam õppidagi. Vanemad muidugi ootavad minult palju aga ma olen veel noor ja ma ei suuda ennast lõhki rebida kui tunnen, et teen seda kõike vastumeelselt. Sellest lähtuvalt on mul olnud ka murdeeast alates väga madal enesehinnang mida suudab tõsta ainult minu kaaslane. Ma kardan suhelda ja tunnen suheldes et mind peetakse lolliks.Mind on ka imekerge solvata ja minu tõekspidamisi kõigutada on lihtne, kuigi väliselt näin tuim ja külm(kaitsehoiak) Kunagi nutsin väga tihti nüüd ei ole isegi selleks aega enam.Praegu tunnen, et olen läbipõlenud ja veel kannatan kantserofoobia all. See on lihtsalt jube. Kui kuskilt valutab satun paanikasse.(seotud tööga)Teised muidugi ei mõista mu hirme ja saavad pahaseks, et jälle põen. Tahaksin saavutada lõpuks oma elus mingi stabiilsuse ja kuidagi tõsta oma enesehinnangut ja saada üle minevikust ja gantserofoobiast.Kunagi esinesid mul meeletud peavalud mis kestsid kuid ja lõpuks taandusid Fenibutsi tarvitades mis mõjus mulle lausa imeliselt. Selle ärajätmisel tundsin aga ennast kuidagi ..."lollina"Peavalud on ka praegu peale pingelist päeva või nutmist.

Saan aru, et jutt tuli väga laialivalguv ja pealiskaudne aga ehk oskate midagi head soovitada ja kuidas seda ka ellu viia sest psühholoogide juurde minekusse ma olen usu kaotanud.

Ette tänades Liisi