abielukriis 26.11.06 / Psühholoogia

Külastaja küsib:

Tere
Olen oma abikaasaga koos olnud 6 a sellest 4 a abielus. Oleme väga hästi läbi saanud, mina olen tugevam natuur ja elavam, tema aga selline kinnisem. Kui olid tülid, siis need vaibusid ruttu, sest mu abikaasa oli rahulik ja me ei arutanud ega rääkinud probleeme sirgeks. Planeerisime last, 5 kuud üritasime...küsisin veel, kas ta ikka on valmis, ta vastas jaa ja kõik tunduski korras, kuni üks hetk avastasin,et ta istub õhtuti arvutis kaua, nädalavahetustel tahtis reede, laupäev kogu aeg minna sõpradega kuskile ka mina läksin kaasa..kuni ma vihastasin ja pahvatasin välja,et see ei ole normaalne, tema oli vait ja oli vait niimoodi nädalaega kuni sain teada tema sõbra kaudu,et ta tahab mind maha jätta ja siis tuligi välja,et ta on endas kõik alla surunud kogu aeg, ei ole ta osanud ise olukordi lahendada, ta ei ole suutnud minuga suhelda,et temas on segadus, kas see suhe toimib ja et mina peaksin muutuma ja tema ka...ühesõnaga ta on suures segaduses. Natuke oleme rääkinud ja mina olen endale selgeks teinud. mida mina endas muutma pean, aga tema on segaduses, ta küll lubas ,et mõtleb kõik läbi ja ruttu ta otsust ei tee. Nüüd ta tuleb koju võimalikult hilja ja nädalavahetustel on ta ära kuskil, ma ei ole küsinud kus, sest ei taha pealetükkiv olla. Mõtlen,et las käib ja lõbutseb sõpradega ja äkki siis ta rahuneb maha ja meie elu läheb edasi.Aga mul on raske, väga raske, ma ei oska talle kuidagi läheneda,et see ei tunduks pealetükkiv talle. Katsun temaga hästi rahulik olla ja rääkida igasugu muudest asjadest ja ka pistu vahel meie oma probleemist. Sellest tema teatest, et ta ei tea enam, kas tahab minuga elu jätkata on möödas küll alles nädal. Kuidas ma peaksin käituma tema, kui kinnise inimesega, et ta usaldaks mind jälle ja et kõik läheks hästi meie jaoks?

Tänudega
Eerika