abielukriis 18.04.07 / Psühholoogia

Külastaja küsib:

Sooviksin Teie abi sellises küsimuses nagu abielukriis: oleme elanud mehega koos 23 aastat, meil on 2 last ja vanavanemad. Abikaasa käis töökoha poolt korraldatud puhkusel Tais 2 nädalat ja minul oli väga hea meel, et inimene saab lõpuks ometi puhata peale rasket tööperioodi - ta on firmajuht. Tegelikult on tema puhkused olnud alati selliselt, et minnakse ilma abikaasata ja oma töökaaslastega. Senini ei juhtunud midagi kuni tänaseni. Tais olles tutvus ta oma grupikaaslasega, sama vana naisega kui minagi ja leidis, et temaga on puhkust seal veeta väga tore.Naine on lahutatud ja 2 lapse ema, iseseisev, hea palgaga juhtivtöötaja, sale, välimuselt meeldiv, juttude järgi hea inimene.Ilmselt leidsid nad igas asjas ühise keele ja naisel oli väga hea olla ka hea kuulaja minu mehe murede osas,igaüks on ju avatum sellises kohas nagu Tai, et mehele hakkas tunduma, ta sooviks selle naisega jätkuvalt edasi minna. Mulle ütles, et leidis vist oma eluunistuste naise. Enne seda puhkust olid meie suhted tõusude ja mõõnadega olnud väga head, mulle oli see juhtum niivõrd šokeeriv, samuti ka lastele, et ma ei suuda siiani sellest välja tulla, samuti ka lapsed. Loomulikult tegin ma vea, et kihutasin ta tema enda kätega ehitatud majast välja ja praegu elab ta kuskil hotellis, mille asukohta mulle ei öelda. Loomulikult kohtub ka selle naisega.Kuna see olukord oli ka talle uus, mida ta ei plaaninud ise algselt, lihtsalt nii läks, nagu ta ütles ja ta sai ise samuti psüühilise šoki, et perekond tuleks maha jätta, kuna ta tahaks olla selle naisega.Praegugi kõigub ta kõige selle vahel, et ta ei tea ,mida teha, aga ilmselgelt on tema süda selle naisega. Koju ta tagasi tulla ei taha praegu, sest siis oleks tema õnnetu ja seda ta ka ei taha. Lapsed ja tema enda ema reageerisid sellele suhtele väga negatiivselt, ja see heidutas abikaasat tegelikult kohutavalt, aga ta soovib ikkagi teada saada, kas see naine oleks edaspidiselt temaga kooselu jätkajaks sobiv,kuna mehele tundub, et neil on hetkel igakülgne klapp. Ühesõnaga, ta on ka ise väga segaduses.üheltpoolt kohusetunne pere ees, teiselt poolt õnn ja armastus, mis tundub praegu õige olevat. Olen proovinud temaga sellel teemal rääkida ja tagasi koju kutsunud, millest ta keeldus. Jutt võib mul olla üsna segane, aga küsimus on selline, et kas ma saan midagi teha, et teda siiski tagasi enda poole võita, et kooselu ei laguneks, ma olen mõelnud ka seda, et minna selle naisega rääkima ja koputama tema südametunnistusele, aga seda ei kiida keegi heaks meie perest.Kui tema pere on kord juba lagunenud, siis miks peab see minu perega juhtuma. Mis te teha soovitaksite, psühholoogi juurde ta tulla ei soovi, sest ta ei soovi praegu minuga koos enam elada ja meie kooselu nimel vaeva näha, aga kas nii lühike tutvus võib nii põhjapanev olla?Kas tõesti ei ole midagi, mida mina praegu teha saaksin, peale ootamise muidugi.Etteheited minule olid, et ma olin kaalus juurde oluliselt võtnud, et mulle ei meeldivat päikese käes ennast praadida, temale meeldivad pruunid naised,et mul on olnud suhtlusprobleemid temaga, peale mida on ta ka enne mõelnud perest lahkumise peale ja veel rida pisipõhjuseid.Kaal on mul langenud oluliselt, päikest mulle tegelikult meeldib väga võtta, aga kasvaja pärast ei tohtinud, nüüd tohin, tunnen autode vastu huvi, mis on tema kirg ka, reisimine meeldib- sõnaga, meil oleks huvisid küll, aga kuidas viia teda sellele lainele, et ta hakkaks natukenegi mõtlema peaga, millest ta ilma jääb ja mis edasi saab, et kas see on seda väärt. Naist ta ju ei tunne nii palju veel ja kes siis teda ümbritsema hakkaksid oleksid ju võõrad inimesed ehk naise sugulased. Ega mina ei ole ka mingi peletis, mind peetakse väga ilusaks naiseks ja tütar on samuti väga kena, keda ka mees väga hoiab, poeg on Tartus õppimas, väga tubli noor inimene.Kas mul võiks olla peale lihtsa ootamise ka muid võimalusi, mida teha olukorra parandamiseks?