töömured 15.04.04 / Psühholoogia

Külastaja küsib:

Tere!
Minu mure võib olla tobe, aga mul on töö juures raskused. Olen noor naine ja töötan väikeettevõttes. Olen raamatupidaja, aga väikefirmas tuleb teha kõike, pole ju mõtet eraldi sekretäri jms. võtta. Saan sellest täiesti aru ja ega see tükki küljest võta, kui tuleb teha ka muud tööd peale raamatupidamise. Mure on aga selles, et nii ei saa eriti oma põhitöösse süveneda. Seda olen kuulnud kurtmas ka teisi väikeettevõtete raamatupidajaid, et nii palju on muud sibamist, et oma töösse ei jõuagi süveneda. Hakkad just süvenema, kui jälle keegi tuleb või antakse uus korraldus. Mul on lisaks ramatupidamisele ja sekretäritööle ka veel majahoidja ja koristaja ülesanded. Kui hakkasin ka koristama, ütles abikaasa kohe, et no nüüd on su autoriteet läinud, koristav raamatupidaja! Mind see just ei häiri, aga viimasel ajal on küll tunne, et jooksen päev otsa kui orav rattas, aga kõik oleks nagu lõpetamata ja rahuldust tööst enam ei ole. Olen muutunud pahuraks ja närviliseks, eriti kui jälle keegi midagi tahtma tuleb. Viimasel ajal lausa nutan salaja töö juures. Ometi armastan oma põhitööd väga. Nüüd nõutakse töötamist avatud ustega, et oleks näha, kes kus käib. Nii ei saa ma enam üldse süveneda millessegi, kui igaüks käib mööda ja vahib. Püüdsin sel teemal rääkida, vastu käratati midagi naiste kapriisidest ja "päevadest" (meeste kollektiiv!). Et pea üldse suu. Kuna töö juures on ainult üks arvuti, pean seda jagama ka teiste soovijatega ja nii jääb mu töö jälle seisma ja peale segamise lõppu on raske järge üles leida. Olen mõelnud, et ehk on mu viga selles, et tahan kõike teha hästi ja rõõmsameelselt ja korralikult. Olen igal hommikul teinud päevakava, et mida millal teen, aga väga harva on sellest võimalik kinni pidada, kogu aeg tulevad mitteraamatupidamislikud ülesanded peale. Palk pole ka just eriti suur kogu selle rabelemise peale, aga paraku on minu kodukoht väga vaene töökohtade poolest. Nii et lohutan end sellega, et teenin raha, aga pidevalt on tunne, et ma ei tule millegagi toime, iseendaga kõige vähem. Nagu paanitseks kogu aeg siia ja sinna aga tulemusteta. Mul on juba keskendumisraskused ja mäluhäired ning korralik masendus.
Ette tänades õnnetu kontorirott.