sünnitusjärgne depressioon 05.01.04 / Psühholoogia

Külastaja küsib:

Aasta tagasi sündis perre kauaoodatud ja planeeritud laps. Rasedus kulges suht keeruliselt ja laps sündis keisrilõikega. Piim tuli rinda väga vaevaliselt ja kuna laps oli suht "laisk" imeja, siis rinnapiima ei jätkunud eriti kauaks (1,5 kuud). Masendus ja nutuhood algasid minul juba haiglas. Kartsin paaniliselt, et ma ei saa lapse hooldamisega hakkama, sest olen magamata ja magada ei julgenud, sest kartsin, et laps võib mind vajada. Kartisn lapse söötmist, sest teadsin, et ta ei saa kõhtu täis(õigemini ei viitsi nii palju imeda, et kõhtu täis saada) lisatoitu(kunstpiima) ei lubanud südametunnistus anda, sest terve perekond manitses selja taga, et õiged emad toidavad rinnaga jne. Kartsin ka piima väljalüpsmist, sest see oli väga valus protseduur, aga ilma sellest ei saanud, pidi lüpsma. Olin lugenud käsiraamatutest, et vastsündinud enamuse ajast magavad ja siis tahavad süüa. Minu laps tahtis vahetevahel niisama uudistada ja oli söögi vaheaegadel üleval - sellest tuli uus paanika. Ma muretsesin, et ta kohe peale söömist magama ei jää, sest toad jäid lapse üürikese une ajal koristamata ja nõud pesemata, söök õhtuks tegemata.
Sünnitusmajas pelgasin väga väga külalisi ja kui siis keegi juhtus tulema, tabas mind järjekordne nutuhoog, mida oli väga raske pidama saada.
jne jne.
Nüüd on aasta mööda saamas sellest jubedast algusest, mõned asjad ei meenu endal, aga abikaasa jutu põhjal tulevad mõned kriisihood meelde. Perearst ei kirjutanud mingeid rohtusid ja ei suunanud mind oma probleemiga kuhugi. Kuulduste järgi ostsin apteegist Pronervon tablette ja manustasin neid, vahest ikka peoga, siis rahunesin veidi maha. Ma ei osanud oma kauaigatsetud lapsest mingit rõõmu leida, ma kartsin teda paaniliselt või õigemini kartsin seda, et tulevad uued ootamatud muudatused lapses (see süsteemi puudumine on kohutav, nii raske on kohaneda). Tuli ka ette, et ma karjusin lapse peale ja paar korda tuli ka raputamist ette, põhiliselt ma püüdsin täita oma hooldaja kohust aga emotsionaalsel pinnal jäin suletuks, mul ei olnud mingeid tundeid.
Mõtlesin tihti, et kas see on minu laps, et ma ei ole kindlasti veel lapse jaoks valmis. Kohutav mõelda. Hirm lapse ees on hakanud taanduma, ma elan päev korraga. Tunded lapse vastu süvenevad, ma muretsen tema pärast ja ta on mulle väga kallis. Abikaasaga selle aasta jooksul ei ole ma suutnud mingeid normaalset abielusuhte rütmi leida, ma ei soovi mingit intiimset lähenemistja mul puudub vastassoo vastu igasugune huvi, ma ei saa ennast sundida.
Selle pika jutu peale ka väike küsimus, kas võib olla nii, et lapse mälus on esmamuljena salvestunud minu kui ema problemaatiline periood ja ebalev tundetu ema, kes last kartis ja kõik see muu, millest võivad temal hiljem probleemid tekkida tunnetega minu ja kogu pereelu vastu?

Arst vastas:

dr Harri Küünarpuu

Tallinna Psühhiaatria Haigla, Perekonnastuudio ABX, Psühho-Konsultatsioonid MTÜ

Tere!

Selle Teie kirja lõpus esitatud küsimusele on raske vastata. Selle kohta võib ainult teooriaid luua ja ongi loodud. Mõned arvavad, et nii väikestel lastel olla mingi emotsionaalne mälu ja nad talletavad oma läbielamised kuidagi tundemäluna ja keha mäluna selle kohta, kuidas keha reageeris selle tunde ajal. Väga kena ja loogiline, kuid tõsist teaduslikku tõestust sellele ei ole. Prof. Tulving kirjutab oma raamatus "Mälu" viit sorti mälust. Episoodiline mälu on selline, mis talletab elusündmusi. Ja tema sõnul ei olevat lastel enne kolmandat eluaastat eriti selgelt välja kujunenud episoodilist mälu. See on teistsugune arvamus. Ja neid arvamusi on veel mitmesuguseid. Kuidas Teie oma lapsepõlve seda perioodi mäletate? Kas Te üldse mäletate? Ma arvan, et hilisemas elus juhtub palju igasuguseid asju, mida mäletatakse ja millel on võib-olla palju tugevam mõju sellele, kas lapsel tulevad probleemid ja millised.

HK

Kas see arutelu oli kasulik?

Nõuanded teemal: Psühholoogia

Kuidas end muuta?

Tere!

Hakkasin üsna noorelt noormeestega läbi käima. Esimene suhe algas mul 14aastaselt, mis mingil põhjusel lõppes üsna kiirelt (vast 3 kuud). Siis ma veel ei tundnud endas erilist ebakindlust ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Sinu suhetekogemus algas väga noorelt ja täis negatiivseid elamusi. Sina petsid ja Sind peteti. See on kaunis pude vundament tugevale ja usalduslikule suhtele. Sa ei räägi ka sõnagi armastusest, vaid usaldusest.
Loe edasi

Purunenud suhe

Tervist.

Olin enda kaaslasega olnud koos pea 3 aastat. Meil oli tõesti väga lähedane suhe ja sobisime kokku väga hästi. Tundsime üksteisega hingesugulust ning poleks osanud arvata, et üheltmaalt ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Armunule on suhe tema elu mõtteks. Kui see suhe puruneb, tundub, et elul pole enam mõtet. Ja see tunne paneb ta vaakuma stressi ja depressiooni vahel. Kui tegu oleks stressiga, peaks abi saama puhkusest, ...

Loe edasi

Omavaheline suhtlus

Tere.
Pöördun Teie poole täiesti viimases hädas. Suhe, kus elan koos (enne olin 18 a abielus) 4 aastat, mees on 53-aastane, kipub täiesti lagunema, sest me ei suuda leida ühist arusaama seksi osas. ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Võiks viidata mitmele põhjusele sellise intiimsuhete kriisi tekkes. Esimene on seotud meie arengu seaduspärasustega - klimakteeriumi-eelne seksuaalse aktiivsuse tõus muudab naise pretensioonikaks ja rahulolematuks. ...

Loe edasi

Lemmiklooma äraandmine

Tere,

Meie peres on kaks last 11 ja 1. Lisaks suur sõber kass Bruno.
Kuna kass ei suuda kuidagi leppida pesamunaga, oleme sunnitud kassi ära andma, mida elab kohutavalt üle vanem laps. ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Toaloom on igal juhul iga lapse arusaamades pereliige, õueloomaga ehk sellist lähisuhet ei pruugi tekkida. Olukord lapse jaoks ei erine sellest, kui peaksite temagi ära andma. 11- aastane ehk ei küsi, ...

Loe edasi

Laps kardab potile istuda

Tere,
Minu lapsel oli kõhukinnisus, millega kaasnes hirm häda tegemise ees ja see kestab siiani. Laps hoiab viimse piirini kinni ja siis laseb püksi suure kisaga. Kui ütlen talle, et lähme kakame ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Oluline on teada, kui vana lapsega on tegu ja kas ta enne kõhukinnisuse vaevusi oli õppinud ise potil käima, või oli selleks sunnitud. Laps peab kõhukinnisuse valusid poti süüks (seostab neid potiga) ja ...

Loe edasi

Minu mees on depressioonis

Tere.Vajan Teie nõu.
Minu mees on olnud alati tugev ja kunagi pole ta mõelnud, et annab alla.
Me oleme koos elanud juba kolm aastat.
Probleem on nüüd selles, et ta läks sõjaväkke ja ta ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Teise inimese kaudu nõu anda pole õige, pealegi oleks temalt palju küsida. Kõigepealt valude pärast jalas ja valuvaigistite kohta. Valuvaigistite ja depressioniilmingute vahel on seos. Kui teda sõjaväest ...

Loe edasi

Segaduses

Tere, juba kaks nädalat tagasi tekkisid siuksed paranoilised mõtted, et ma olen homo See asi piinab nii hullult, et segab juba suhet enda tüdrukuga, tüdruk on olnud mul juba pea-aegu pool aastat ja armastan ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

See on sundmõte ja kuulub psühhiaatria valdkonda. Pöörduge psühhiaatri poole.

Loe edasi

Ema ja 38-aastane laps

Kirjutan seoses oma emaga. Kõrvalt on kohutav vaadata, tahaks kuidagi aidata, aga ei suuda ega oska ning lasen olukorral ka ennast morjendada. Minu ema, kellel ei ole südant ära öelda oma 38-aastase „lapse“ ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Olen nõuannetega sama suurtes raskustes, kui kirja kirjutaja. Väga raske on aidata inimest, kes abi vastu võtta ei taha, nõuandeid abina ei näe ja usub abi vaid jumalast.
Näen võimalusi omalaadses ...

Loe edasi

Kas abielukriis ?!

Olen olnud elukaaslasega koos peaaegu 10 aastat,temal seljataga kaks purunenud kooselu ja lapsed, minul üks ja lapsed, meil on ka ühine laps, kes on nüüdseks 7aastane ja alustas kooliteed.
Juba umbes ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Pooled inimesed on elu jooksul kogenud abielu või kooselu purunemist. Paljud neist isegi korduvalt. Ning see on valus, olgu see kooselu nii hädine kui tahes. Meie ellu on tunginud nii palju sedalaadi ...

Loe edasi

Pearinglus

Tere.

1998. aasta sügisel algas mul tugev pearinglus ja halb oli ka toas käia ning pikali ei saanud olla. Hakkasin võtma Cipramili. See hoiab natuke pearinglust ja südamepekslemist vaos, kuid ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Cipramil on paljude juures ennast õigustanud antidepressant. Kui Te seda kasutate, peate olema perearsti või psühhiaatri patsient ning psühholoogil ei ole soovitav ilma nende nõusolekuta ravisse sekkuda, ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi

Küsi foorumist

Küsi