laps lasteaias 03.11.03 / Psühholoogia

Külastaja küsib:

Minul on selline probleem. Laps on 2 aastane ja hakkas septembri kuust käima lasteaias. Reaalselt on ta saanud seal olla umbes paar nädalat, sest üle paari päeva nädalas ta ei pea vastu jääb jälle haigeks.

Laps on lasteaias reeglina hommiku kella 9:00 kuni 11:30. Magama ei ole teda sinna jäetud.

Laps ei võõrusta teisi inimesi, kuigi vahel mängib nagu teeks seda kui mõni teine laps kõrval selliselt käitub. Kuid probleem on hoopis selles, et esiteks ta ei mängi omaealistega. Tegelikult pole kunagi mänginud. Alati kui oleme lastega koos, siis ta läheb kohe vanemate laste juurde ning kui seltskonnas on ainult omavanused ei tee ta nendest välja ja tegeleb pigem täiskasvanutega.

Lasteaias on aga kõik enam - vähem tema vanused - ta on küll kõige noorem aga vanusevahe ei ole märkimisväärne. Lapsed on 2-3 aastased.
Poiss mängib rühmas peamiselt omaette - ja seda oskab ta väga hästi, sest kodus talle meeldib väga oma toas tegeleda oma asjadega. Ja siis ta käib kasvatajatega suhtlemas. Talle meeldib ka, et teda sülle võetakse, mida üks kasvatajatest on nõus tegema - teine aga mitte. Seetõttu mulle tundub tegelikult, et ühe kasvatajaga käitb laps erinevalt kui teise kasvatajaga.

Kaks korda on nüüd aga juhtunud selline asi, et laps nö hirmutab teisi lapsi. Tõstab käed üles ja teeb tema arvates kolli häält. (võibolla on ta seda TV näinud). Ja kuigi ta on ka kasvult kõige pisem rühmas, siis teised lapsed kardavad ja jooksevad eest ära. Mis teda tegelikult siis kasvataja sõnul örgitab neile järgi jooksma ja edasi hirmutama. Üks päev oli ta niiviisi hirmutanud teised lapsed WC ja ise seisnud ukse peal ja vehkinud jalaga ja öelnud: "peksa". Teine kord juhtus nii, et ta jooksis hommikul peale riietumist kohe keset lasteaia mängutuba ja tõstis rusikad ülesse ja tegi kolli häält jälle.

Kodus selliseid asju ta ei tee ja ega meil teisedki pereliikmed nii ei tee.
Olen mures ja tahaksin teada, kuidas peaksin mina sellises situatsioonis käituma. Kuna tegelikult ma arvan, et kas selgitada, keelata, karistada või mida iganes saab kaheaastasele lapsele teha vaid kohelselt teo järgselt või teo ajal. See, et ma temaga õhtul kodus vestlen peale seda kui sellest on möödunud 6 tundi ja laps vahepeal maganud 3 tundi ja tegelenud muude asjadega ja olnud väga hea laps, siis ma ei näe et sellel oleks mingit efektiivset tagajärge. Kuigi loomulikult ma seda proovisin teha.

Mis siis oleks ikkagi õige kuidas peaks sellise 2 aastase poisiklutiga käituda.