Ülevad ja masendunud meeleolud 08.10.13 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Tervist. Mul on päris segane probleem ning praegu siia kirjutades kustutan pidevalt teksti ära, kuna pelgan. Olen 17 aastane noormees ja mu sisemaailm on õige sassis. Õigemini olen nii kaua, kui mäletan, tundnud, et olen teistest teistsugune. Ütleksin „tujukas“, kuid see pole päris see... ühesõnaga võin ma olla kõige sõbralikum ja toredam inimene üldse, ennastohverdav isegi, kuid aeg-ajalt, täiesti põhjuseta, läheb asi hulluks. Järsku on kogu elu mõttetu, kõik, mida tähtsaks olen pidanud ja mille nimel vaeva näen, kaotab tähtsuse, vihastan kogu maailma peale, vihastan iseenda peale, mõtted liiguvad pidevalt surma ümber. Masendusse vajudes eemaldun teistest täielikult, tõmban toa akendel kardinad ette ja peidan end voodisse, kus võitlen nende süngete mõtete ja emotsioonidega. Seda on praegu küll raske kirjutada ja teksti üle lugedes ei taha uskuda, et tõepoolest endast nii kirjutan, kuid asi on hull. Mäletan, et paar aastat tagasi oli esimene tõsisem episood, kus kõik tõmbas peas tumedaks ning ma ei tahtnud enam elada, alustasin enesevigastamisega. See kestis päris mitu kuud, kui ühelt maalt tuli järsku mõistus tagasi ja hakkasin elust rõõmu tundma. Kirjutan ma praegu ülevas olekus, kuid jälle paaripäevataguste noajälgedega randmel, kuid ma lubasin ühele oma lähimale sõbrale, et otsin abi. Lõikumine on käinud suurte vahedega kolme aasta vältel. Teisalt olen ma üdini pühendunud ja aktiivne inimene, tegelen kõigega ja kõigiga ning suudan olla üliproduktiivne oma "selles elemendis". Ka selles osas olen teinud tähelepanekuid - sotsiaalvõrgustikes vanad üliheatahtlikud ja ülepaisutatud kommentaarid, käitumismustrid, mida olen kunagi teinud või kellelegi midagi öelnud, mis tulevad meelde ja mille üle on mul tagasimõeldes äärmiselt häbi; samuti olen umbes viimased kolm aastat pidanud blogi, kuhu end välja elan ning milles vanu postitusi sirvides tulevad ette äärmiselt seinast-seina read. Ka nendest postitustest joonistub välja mingisugune muster, mille pärast olen mures. Ülevad ja sügavalt masendunud meeleolud võivad mul vahelduda kas pikema aja jooksul või ka ühe päeva jooksul. Ma võin olla kas väga heas seisundis, või siis väga-väga-halvas seisus, viimast ma inimestele ei taha näidata. Arvasin pikka aega, et mul oli lihtsalt sügav depressioon, mis ta võis ka olla, kuid nüüd järelevaadates ja põhjalikku sirvimist veebis arvesse võttes, jookseb kogu muster kokku. Ma arvan, et mul on bipolaarne meeleoluhäire. Täpsemalt tulin sellele mõttele üht noorteseriaali vaadates, kus ühel tegelasel see välja selgitati ning kelle käitumises tundsin kohati ära ennast. Nüüd aga olen seda põhjalikumalt uurinud ja leian üha enam enda juures bipolaarsuse tunnuseid, saan järsku enda käitumisest aru, kui nii võib öelda. Natuke aega tagasi leidsin ka põhjaliku dokumentaalfilmi selle kohta ning peale selle vaatamist olen kindel, et mul on probleem.
Põhjus, miks sellest praegu kirjutan, on see, et vanemad mind ei toeta. Andsin enda murest märku emale, kes eiras minu appihüüdu täielikult, tembeldades selle minu veel kestva teismelise tähelepanuvajadusest pulbitsevaks ideeks, kuid ma ei suuda enam. Minu aimatav probleem lõhub pidevalt mu suhteid perega. Perearstiga ma sel teemal konsulteerida ei taha: elan suhteliselt väikses kohas, kus kõik teavad kõiki ning ma olen kindel, et see ei jääks vaid arsti teada.
Ma olen endast väsinud. Mul on kopp ees sellest, et mul on kõigest kopp ees. Palun, ma vajan abi, kuid ma ei tea, kuhu mujale pöörduda.

Arst vastas:

Jüri Ennet

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

1) Kindlasti soovitan psühhiaatri jutule, selgub arstirohu võtmise vajadus.
2) Emaga veelkord kaardid avada, et sealtpoolt tugi ja mõistmine tuleks.
3) Puhkus taastab jõu ja enesrgia - uni ja puhkerežiim korda, siis saab rahulikumalt uusi rajasuundi planeerida ja ette võtta.
4) vt minu raamatust "Väljavalitu" Tervisemaja peatükke, neid lugedes leiad rohkem enda MIna ja oskad oma elurada veidi teises helistikus kujundada.
5) Koostöös Ema ja Psühhiaatriga ning Eneseusaldus, usk enda tarkusesse, mis soovitusi lugedes endast märku annavad. Eneseusk.
Parimat soovides,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?

Nõuanded teemal: Psühhiaatria

Einsaa iseendast aru

Tihti masendunud
Vahest 1kuujooksul 8-9korda
Kartus et inimesed soovivad ainult halba
Ja seda isegi oma sõprade poolt
Liigne usalduse puudus vms eioska öelda
Põhiline on,et ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1) Mõtlemine on hea, elumõtte selgitamine on ka hea. Aga nende küsimustega liigne tegelemine ei ole hea. Kõike peab ikka parasjagu olema.
2) Liigsetest mõtetest aitab vabaneda Psühhiaater. Psühhiaatri ...

Loe edasi

STRESSI TUNNUSED

Tere! Olen 23. aastane neiu. Umbes pool aastat tagasi kadus mul ära huvi seksi vastu, olen pidevalt väsinud ja kergesti ärrituv. See on kurnav nii mulle kui ka mu partnerile. Nädala sees käin tööl ja pidevalt ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1) olen pidevalt väsinud ja kergesti ärrituv. See on kurnav.
- Töö- ja puhkerežiim paika. Eriti oluline - õppida korralikult puhkama. Eriti nädalavahetustel - L. ja P. Ka päevased lõõgastushetked ...

Loe edasi

diagnoosi kriteeriumid

Kas sünge ja tigedav6itu pilguga silmavaatamine ( m6ne meelest ) ja max kord-paar aastas v6i veelgi harvemini vähe k6vema häälega rämedav6itu käitumine on piisav meelehaiguse kriteerium?
Inime v6ib ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Inime v6ib ju ka lihtviisi masendunud olla, kuid see pole minu arust keelatud.
-Võib küll. Normaalsuse piirid on avarad, haiguse raamid on ahtad!
tervitustega,
Jüri O.-M. Ennet

Loe edasi

Mured

Tere.

Meie suguvõsas on mitmeid , kes mingi eluperioodi jooksul on kannatanud tikkide ja muude imelikkude korduvliigutuste tegemise käes. Maal naabritest mõned teavad ja peavad naljakaks. ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Meelekindlus (eneseusk ja enesejuhtimine) tuleb läbi kehaliste harjutuste. Teile meeldiv kehaline tegevus (harjutused, trenn) on baasiks, edasi psühhoregulatsioon. (vt. minu Palve-meditatsioon, minu 9-astmeline ...

Loe edasi

depressioon

Tere! Põen paranoidset skisofreeniat ja koos sellega on meeleolu väga masendunud. Tahaksin teada ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Inimesel võib nii näpp katki olla kui ka kõht valutada samal ajal, nii ka psüühikaga - võib olla mitu asja korraga. See depressioon vajab veidi AD-d ja kui Citalec teatud ajaga hästi ei toimi, siis leida ...

Loe edasi

bipolaarne häire

lugesin, et bipolaarne häire on ravitav. Mul on väike kahtlus, et mul võib see olla, ma ei ole teatud hetkedel küll täiesti eufoorias, aga meeleolud vahelduvad nii tihti, et raske on endaga hakkama saada. ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Seda häiret diagnoosib psühhiaater. Seda häiret suht vähe. Tavalisi meeleolu-kõikumisi on küllaltki palju ja see ei kuulu hoopiski bipolaarsete häirete rubriiki. Igal inimesel on teataval määral meeleolu ...

Loe edasi

unehäired?

Ärkan aegajalt paanikas olles keset ööd üles. Seline tunne, et hakkan lämbuma ja seinad suruvad peale. Võtab natuke aega enne kui aru saan kus ma olen ja hirm taandub. Viimasel ajal näen tihti "väsitavaid" ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Esiplaanil ikkagi unehäire, meeleolu muutus sellest tulenev, sekundaarne. Probleem kõrvaldatav.
Psühhiaater aitab.
Tervitades,
Jüri O.-M. Ennet

Loe edasi

Masendunud

Tere
Olen 23 a, 1,7 a lapse ema, värskelt abielus. Mure on selles, et olen varem põdenud depressiooni ja hüpohondriat ja seisund on taas ägenenud. Mulle ei aita jutud kui hea on mu elu ja kui õnnelik ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Tallinna Psühhiaatriakliinikus on palju häid tohtreid. Sealt leiate endale sobiliku, kellega "vaimne veregrupp" sobib. Saate oma sundhirmudest ja meeleolulagusest üheskoos võitu.
Parimat soovides, ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi

Ei saanud vastust? Küsi arstilt: