Suur mure - ei oska eluga toime tulla. 24.05.12 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Tere! Olen teismeline tüdruk, käin 9.klassis. Ei oska enam oma eluga toime tulla. Kõik algas selle aasta jaanuarist, kui olin oma poiss-sõbraga vahekorras ning kondoom purunes. Järgmised kuud veetsin oma elu seni kõige suurema stressi all, kuna kartsin, et olen rasedaks jäänud. Igal pool kus olin, hakkasin lihtsalt nutma ning see valu ja stress oli meeletu. Mensturatsioon tuli, aga mina ikkagi ei uskunud, sest olin ennast internetist leitud juttudega nii paanikasse ajanud. Kartsin, mida mu vanemad minust arvavad, langesin täielikku depressiooni. Stress hakkas tervisele ka mõjuma. Lõpuks said vanemad teada, et selline juhtum oli aset leidnud ning olid väga toetavad ja lõpuks selgus, et ei olegi rase, kuid kooli ma ei suutnud enam minna. Mul olid sellest ajast saadik stressist pidevad iiveldused, kõhuvalud ning ma olin sel momendil täiesti kindel, et tegu on mõne haigusega. Arstid vaatasid kõik asjad üle ning ei leidnud mingit haiguse põhjust. See purustas mind veelgi, sest ma ei suutnud endale tunnistada, et probleem on minu peas. Ma tahtsin nii väga, et seda saaks mõne väikese ravimite-kuuriga ravida, kuid kahjuks nii see polnud. Ma pole suutnud siiamaani kooli minna, kardan. Kardan seda, et mul hakkab iiveldama ning ma ei suuda olla, kuna ühel kuupäeval märtsis, kui kogu see jama ja stress mind sõi, käisin ma koolis ning suutsin seal olla ainult esimese tunni, ning seda ka läbi piinade. Terve tund aega mul iiveldas ning mul oli tunne et ma lihtsalt kukun kokku. Alates sellest ajast kardan ma kooli minna, sest ma ei suudaks enam seda läbi kogeda. Arstid panid mulle ka psühhiaatri aja 21. maiks kuid ma olin nii kindel et see oli 25. mai ning magasin selle maha. See on mind veelgi enam välja viinud, lihtsalt ei oska muud teha kui nutta ning paluda, et see raske hetk mu elust mööduks. Palun aidake mind, mida ma tegema pean? Koolis on eksamid ka tulekul ning pingeid järjest koguneb.

Arst vastas:

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Vanemad toetavad, siis on ju kodu poolt asjad korras. Rahustavat teed apteegi vabamüügist saad kohe võtta ja tarvitada. Jalutuskäigud, kerge kehaline aktiivsus, minu PM harjutuse esimene samm - saad kohe teha. Õpetajatega selgusele jõuda selles, et kas saad/suudad suvega järgi õppida või vajad arstitõendit ja võtad aastase õpipausi. Kuna probleem juba jaanuarsit, siis tundub õpipaus õigem variant olema. Arstitõendi õpipausi jaoks saad psühhiaatrilt, psühhiaatri jutul seega vaja ikkagi käia.
Aruta asju koos isa-emaga, õpetaja ja psühhiaatriga.
Kõik saab korda.
Parimat soovides,
Arstionu Jüri.

Kas see arutelu oli kasulik?