palju probleeme 08.05.09 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Ma ei teagi nüüd millest alustada, kuna mul on nii palju erinevaid probleeme. Esimene oleks siis pidev ärevus ja vaimselt ebameeldiv tunne, mis laseb vaevu veel normaalselt elada. Olen ka tohutult kergesti ärrituv ja kõige kohutavam on see, et lasen ennast absoluutselt igast pisiasjast häirida. Kui keegi mulle midagi natukenegi halvasti ütleb või minuga ebameeldivalt käitub lähen kohe väga endast välja, ehkki alati ei näita seda teistele. Lasen sellest tihti rikkuda kogu päeva või mõne minu jaoks olulise sündmuse ja siis tekib mul veelgi rohkem masendus. Ma saan aru küll, kui mõttetu see on, aga ma ei suuda enda tundeid kontrollida. Pärast järjekordset viha- või nutuhoogu tunnen ennast aga äärmiselt halvasti ja jõuetuna ning seda vahel isegi mitu päeva. Ehk kõige hullem probleem minu jaoks hetkel on liigne mõtlemine. Ma muretsen kõige pärast, ma mõtlen välja olukordi, mis võivad tekkida, kuid ei pruugi ja muretsen ka nende pärast juba ette ära, ma analüüsin minevikus tehtud samme ja otsuseid lõpmatuseni, kordan neid enda peas muudkui uuesti ja uuesti, isegi selliseid asju, mis tegelikult minust ei sõltugi. Ma lasen ennast absoluutselt kõigest häirida. See võib tunduda naeruväärne, aga kui näiteks juuksuris lõigati mu juuksed ühelt poolt natuke lühemaks kui teiselt(see tundub nii muidugi vaid mulle, keegi teine sellest ikka aru ei saa) tunnen ma ennast nii ebamugavalt, et see on kohutav. Ma vaatasin täna ennast tund aega järjest peeglist ja mõtlesin enda juustele, et nad pole ikka üldse ühepikkused ja nii edasi. Ükski normaalne inimene ju nii ei tee. Ja siis veel sundkäitumised. Olen pidevalt sunnitud mingit toimingut kordama ja sealjuures mõtlema mingit teatud mõtet, kardan, et kui ma seda ei tee, juhtub midagi halba või läheb mõni oluline asi valesti ja see on kestnud vähemalt 5 aastat juba. Samuti valin ma näiteks eksamile minnes hoolikalt pastakaid ja muud selliseid asju, sest kardan, et kui vale valiku teen, rikub see kõik ära. Kardan ka igasugu kemikaale ja eriti neid sisse hingata, samuti baktereid ja see on tulnud just viimase aastaga. Kardan jubedalt enda tervist kahjustada, arvan näiteks, et kerge müks kõri pihta võib tähendada juba hääle kaotust.
Vahepeal, kui ma kõige selle peale mõtlen, eriti öösiti, ma nutan üksinda, sest ma ei suuda uskuda, et nii noor inimene kui mina (olen 19-aastane neiu) võib olla omadega nii sassis.Ma kardan, et mul käib varsti mingi "krõks" peas ära ja olengi hull valmis, sest kõik need asjad muudkui süvenevad ja muutuvad hullemaks. Ma ei tea, mis on lahendus, olen psühholoogi juures käinud, sellest eriti kasu polnud,püüan sellest kõigest üle olla ja positiivselt mõelda, aga need probleemid ei kao nii lihtsalt. Äkki tuleks siis antidepressante hakata võtma, see tundub olevat ainus väljapääs. Samas ma kardan, et need muudavad mind mõtlemisvõimetuks ja tuimaks, mul on isegi mälu ja keskendumisega viimasel ajal raskusi ja AD teeks asja vist veel hullemaks. Tänan teid ette vastuse eest.

Arst vastas:

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Õppijatel palju õpipingeid-muresid ja seetõttu töö-puhkeperiood on eriti oluline. Puhkuse momendid päeval, piisav uni öösel ja puhkepäev nädalalõpus on oluline. Une kvaliteet olgu hea. Kõik relax-hetked on kasuks. (mina annan silmadele puhkust helistades jne. Päeval neid osa-hetki puhkuseks hulgi).
Emotsionaalne labiilsus ja meeleolu langus väheneb ja kaob: a) konkreetne õpiplaan, ajakava, b) oluline ja ebaoluline eristada (kõike mitte kunagi ei jõua selgeks õppida). Põhiasjadest saab tuletada . c) õpitööd võtta kui rõõmu-võimalust, mitte sunnitööna. Need sund mõtted ja -teod vajaksid kergelt arstirohuga aitamist ja siin saab psühhiaater aidata. Tervislikud eluviisid ja mingit "krõksu" karta vaja ei ole.
Iga sammukene terviserajal on kasuks. Küsi endalt ja vasta ning selliselt ka toimi.
Parimat soovides,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?