ärevus, kilpnäärme ületalitlus jne. 13.08.04 / Psühhiaatria
Külastaja küsib:
Tere! Soovin Teile jõudu ja tervisˇ!
Olen aastaid juba ravinud kilpnäärme ületalitlust.
Alates 1998-aastast. Eelmisel kevadel oli see haigus ilmselt juba nii kaugel, et tekkisid südame rütmihäired-vististi ekstratsüstolid ehk mina nimetan"jõnksud". Sain ravi peale ja enesetunne paranes. Sel kevadel oli asi ikka juba päris paha, sattusin haiglasse, sest süda läks rütmist vist välja. Kui analüüsid olid teada, anti kohe peale kilpnäärme rohud ja süda jäeti nn.rahule. Arst ütles, et ületalitlus ja nüüd tuleb mul minna ardiojoodi ravile. Asi on selles, et nende jõnksude pärast ei ole ma enam üldse see inimene, kes enne. Olin kunagi ka hirmude pärast Jämejalas ja see on jätkunud siiani, kuigi mitte nii hullusti, et oleksin päris koju jäänud. Praegu aga ma pralktiliselt istun kas kodus või tööl, liikuda saan punktist a, punkti b, kas autoga, taksoga. Kui neid võimalusi pole, siis jääb või tööle minemata. Kui ma kuskil olen või peaN ISE MINEMA-ÜKSI- SIIS KOGU AEG VAATAN, KAS ON INIMESI ÜMBER, ET EHK JÕUAN VAJADUSEL abi küsida. inimtühja kohta ei linnas ega maal ma ei lähe miljoni eest ka. Ka teise linna minek, üldse minek kuskile mujale, peale mulle turvalise -kodu-töö marsruudi, on mulle piin ja igal võimalikul juhul laveerin ära, valetan , mõtlen välja igasugu põhjusi-kõik on puhas vale, et enda käitumist kuidagi põhjendada.
Enne jõnksude tekkimist juba hakkasin tarvitama lahjat alkoholi. see rahustas paremini, kui rahustid, sest ma ei tahtnud tablette hordide kaupa neelata. Ja nüüd , kui mul jälle jõnks läbi käib või hirmu tunnen, ostan ikka omale mõne longero ja saan kuidagi homsesse. Praegu on mul see periood, kus ma kodus üksi olla ei karda.Pigem isegi väldin inimesi, kuigi see ei ole minule iseloomulik. Need perioodid vahelduvad ja varsti tuleb see, kus ma julgen ainult kellegi juures olla. Oma sõbrad olen kaotanud, keegi ei suuda sellist inmest ju kaua taluda. (Ma ei joo sõprade juures, ikka kodus-üksi) . Ja nüüd siis olengi üksi. Tööl veel käin aga siingi ei julge vetsu minna, kui jälle on see s..tt päev.
Loomulikult olen juba sõltlane. Lisaks on tänu sellele,et ma ei julge ennast füüsiliselt liigutada, kasvanud ka minu kehakaal ja ennast peeglist ei vaata ega endast pilte ma teha ei lase ikka juba väga ammu.
Kui ma nii väga ei kardaks surma, oleksin juba endale otsa peale teinud.
Ma tahaksin kuskile ära , kuskile kus seda jama ei oleks ja ma saaksin jälle normaalne , terve ja ilus inimene olla. Ma tean, et ma saan ainult ise ennast aidata ja ma pean tahtma aga kust seda tahet võtta, kui seda pole. Magades on hea, sellepärast ma tahangi magada. Unes ma ei ole ,saate aru EI OLE KUNAGI haige ega paks, uned on ilusad ja vahel isegi erootilised, kuigi vahekorras pole ma olnud juba 2 või 3 aastat. Olen muuseas 37.
Energia puuduse ja kehakaalu pärast ma isegi ei taha ette kujutada, et peaksin kellegiga magama.uh jube,milline ma siis välja näen.
Ei, ma arvan, et minu päevad on küll loetud. Lihtsalt eks´istents, elu see küll pole.
Ma tean, et te ütlete, on lootust. Võib-olla ma seda tahangi kuulda, aga võib-olla ka mitte...
Arst vastas:
dr Jüri Ennet
Psühhiaater
Erapsühhiaater
Ka minul on aegajalt probleeme, vestlen siis endaga ja keeruliste juhtude korral küsin nõu ja vestlen Taaraga. See Tark Taara on meil kõigil olemas. Kui nüüd Teie küsimus Temale esitada, siis vastuseks on:
minge enesekindlalt ja järjekindlalt, samm-sammult Tervisemäe poole!
Iga samm, iga meeter selles suunas on rõõmuks ning enesekindluse tugevdamiseks. Iga samm. Ei tohi arvata, et see või teine sammuke on tühine, ei ole piisavalt suur ning vägev. Hingeelu ja vaimusfääri puhul on oluline
õige(d) samm(ud). Suur ja väike terminid sinna ei sobi.
Teie ärevushäire e foobia (sundhirm) on ravitav.
Vajate esialgu psühhiaatri abi, hiljem saate juba koos Taaraga edasi astuda.
Parimate soovidega,
Jüri O.-M: Ennet
Nõuanded teemal: Psühhiaatria
Küsimus
Tere! Tekkis järgnev küsimus: “Olen kogenud ärevushäireid ja paanikahoogusi mitmeid aastaid. Vahepeal olin täitsa heal järjel juba(paanikahoogude) mõttes, tarvitasin regulaarselt alprasolaami 0.5mg tbl. ...
Vastas dr Jüri Ennet
Kui teha harjutusi, siis tablettide vajadus samm-sammult väheneb.
Sõltuvuse ohtu peab loomulikult silme ees hoidma. Tableti osakaal on 1/10, harjutuste mõju 9/10.
vt varasemad.
Head ...
Laps muutus äkki vägivaldseks
Tere!
Laps õpib eriklassis. Sellest aastast klassis 4 poissi ja uus klassijuhataja (varasemalt oli 7 last klassis). Poisid omavahel läbi ei saa. Äkitselt muutus laps vägivaldseks - ennekõike just ...
Vastas dr Jüri Ennet
Hüperaktiivsus. Laps saab sisepingetest vabaneda eelkõige kehalise aktiivsuse kaudu. Ujumine on väga hea.
Lisaks vaja lastepsühhiaatri poolt veidi neuroleptikumi.
Kõik relaks-harjutused ...
Kas ma olen hulluks minemas või olengi?
Tere!
Olen abielusi ja imelise 4 poisi ema ja ühe kasupoja oma. Elame kõik koos.
Lugu sai alguse 2020 aastal,kui viimase poisi sünnitasin. Meil kärgperendus ainult viimane laps ühine.
Kasupoeg ...
Vastas dr Jüri Ennet
Perekond eeldab, et isa-ema-lapsed on suur ja sõbralik tervik.
Meespere (poisid) vajavad tegutsevat isa, pereliikmeid koosmeelel juhtivat isa, poisse kasvatavat isa.
Seega igal õhtul - poisid ...
Ravimite mõju
Tere, mul on iga päev just hommikul ärgates (enne äratuskella) umbes kl 5 paiku ärevustunne ja enam magama ei jää.
AD ei võta, ostsin prooviks Gaba kapslid, proovisin ühe, aga ei tajunud midagi. ...
Vastas dr Jüri Ennet
Kui Coaxil aitas, siis seda rada võiks uue nurga alt kasutada - nn Pavlov-Enneti refleks e tingitus. Kui Teil asi laabub, siis panete sellele tingitustele oma nime.
Ivan Pavlov andis koerale liha ...
ärevus või midagi taolist
päevad läbi selline õrn tudin sees koguaeg, kas siis käsi õrnalt väriseb, jalg tõmbleb kuidagi kahtlaselt. Selline ärevustunne on sees või hirm/kartus millegi ees.
Vastas dr Jüri Ennet
kolm-neli km jalutamisi, kiiremat kõndi. Rahustavad teed, uneteed õhtul.
Enneti palve.
esimene PALVE – Ringutus-Sirutus ja Lõdvestus
Ringutan-sirutan end Taevatähe e. Taara poole ...
Mida teha?
Tere
Mul on väga suur mure, nimelt olen ma olnud juba 3 aastat kimpus oma vaimse tervisega. Mul on tekkinud mäluprobleemid, nimelt ei mäleta kuhu ma mingi asja panin ja unustan ära mida keegi on ...
Vastas dr Jüri Ennet
Ärevushäire stressi ja depressiooniga,
vt otsinguga eelnevatest Ärevushäire, stressi ja depressiooni valdkonna soovitusi.
Kehaline aktiivsus, relaks-harjutused, elusihid korda.
Ärevus-stress-depressioon ...
Ärevus
Tere!
Aastaid tagasi pimedal ajal õhtul koju tulles komistasin esikus istuva surnud elukaaslase otsa.
Pikka aega kartsin pimedaid õhtuid ja pimedal ajal kojutulekut.
Samuti oli ...
Vastas dr Jüri Ennet
Tegevusplaan järgmise algoritmi alusel:
1. Stress-depressioon (nagu kaksikud) kergitavad organismis adrenaliinisüsteemi virgatsaineid. Organism on valmis tegutsema oma tervise ja elukkorralduse ...
Ärevus
Tere
Ma hakkasin võtma Venlafaksiini(Alventa), alustasin 37,5mg. Hetkel on 6.päev.Esialgu võtsin ööseks, et vältida kõrvaltoimeid.
Magamine on kehv, ärkan kl 3 ja magama enam ei jää.
Vastas dr Jüri Ennet
Arstirohud on abivahendid, harjutused on põhivahendid. Kui Venlafaksiin aitab, siis eda veidi aega kasutada, Leida endale (vt varasemad) sobilikud harjutuased ja harjutada, Kannatlikkust. Sposrtlased on ...
Loe edasiRahustivõõrutus
Tere, soovin Teie arvamust. Nimelt pikaajalisest rahusti tarvitamisest( 3a) on tekkinud väljakannatamatud sümptomid- pea suriseb 24-h, on paks nagu pressi all, võnked, surinad, peavalu, külmahood, nahk ...
Vastas dr Jüri Ennet
Kui saate haiglasse koha, siis on sellest suur abi. Koostöö psühhiaatriga - sõltuvuse kõrvaldamiseks on vajalik teatud peroioodil neuroleptikume võtta (psühhiaater kirjutab.
Tervisliku eluviisid, ...
ATH
Mul oleks soov teada kas mul on ATH või mitte.Psühholoogi juures käisin ja tema kahtlustab aga diagnoosi oleks vaja.Minu psühhiaater ütleb et Pärnus pole see võimalik ja mis see diagnoos annab mulle.Selline ...
Vastas dr Jüri Ennet
haigus algab tavaliselt noores eas. Kehalise käitumise probleemid, oma käitumismuster. Ja tähelepanu valdamise raskused, Nee tählepanu suunamise/valdamise raskused täiskasvanu eas rohkem esiplaanil.
Loe edasi
Vaata kõiki nõustamisi