Tujude muutumisest väsinud 09.05.17 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Mul on probleeme enesetunde ja tujude valitsemisega. Hommikul ärkan hea tujuga, aga tihti muudab väike tegur enesetunde täielikult. Muutun närviliseks, kurvameelseks ja ükskõikseks. Sellest tundest on raske üle saada, tekib mitte midagi teha sooviv ja häiritud tunne.

Sügisel jätsin kõrgkooli pooleli, sest tundsin, et valitud eriala ei vasta minu eelistustele. Vanemad minu valikut heaks ei kiitnud, sest nende arvates on kõrghariduse omamine väga oluline ja eriala tuleb lõpetada ka siis, kui see mulle ei sobi. Vähemalt on diplom käes, arvavad nad. Mina aga soovin teha midagi, mis minu hingele ja vaimule rahuldust pakub.

Töökohaga on mul hästi. Kollektiiv on hea ja töö üldiselt meeldib. Kui just vaheldusrikkam võiks mõnevõrra olla. Kuna täiskohaga ei ole mul tööl võimalik käia, olen ma poolekohaga. Ema häirib ka see ning tahab, et otsiksin lisatöökoha.

Olen noormehega suhtes peaaegu 2 aastat. Üldiselt on ta toetav ja hea, aga vahel häirib mind tema otsekohesus ja korrektsus. Kuna olen temast noorem ja elukogemust on vähem. Mulle on väga oluline olla talle parim. Mõnikord on see minu jaoks aga koormav, kui ta räägib, et käekotti ei tohi laua peale panna, põrandal olnud asju laua peale tõsta. Ta on natuke pedant. Soovib, et arendaksin enda naiselikku poolt nii riietuses kui figuuri hoidmises. Ta ei nõua palju ja kiiret muutumist, aga kui saan aegajalt vihjeid, et teen midagi halvasti ning siis kuulen ka vanematelt, et peaksin ikka poolelioleva kõrghariduse lõpetama, siis on koorem justkui nii suureks kasvanud, et jõud kaob ära ega taha mitte midagi teha. Vahel isegi tekib tunne, justkui ei oleks mul kedagi vaja.

Ma ise olen arvanud, et tujude suure kõikumise põhjuseks on antibeebipillid, mida hakkasin umbes aasta tagasi kasutama. Minu noormees aga arvab, et mul on liiga palju vaba aega ja ei taha üksi millegagi tegeleda, mis on ka tõsi. Lisaks on mul palju erinevaid melanhoolseid mõtteid. Mind survestab palju see, et ma ei suuda talle parim olla. Kui milleski eksin ja valesti teen, on kõik jälle algusesse musta auku vajunud ja kogu vaev luhtas. Temal on kool ja aeg tihti sisustatud.

Proovisin leida psühhiaatri vastuvõtule aega, kuid nii Tartu kui Tallinna tasuta psühhiaatri vastuvõttude ooteaeg on vähemalt 3,5 kuud. Mina olen aga väsinud ja soovin tõesti kohest abi. Ma näen koguaeg vaeva, et oma tujusid üleval hoida. Paar kolm päeva see justkui õnnestub ja siis tuleb tagasilöök, mis kõik nullib. Mida teha?

Arst vastas:

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

1) Kelleks ma saada tahan ja milles ma andekas-töövõimeline olen - siit see sihiseadmine algab. Päevik ja eneseanalüüs aitab, lähedastega vestlemine sellel teemal aita.
2) Kõrgharidus koolitab mõtlemist ja maailmavaadet ning sellel rajal on ka rohkelt neid õpiaineid, millede tähtsust esialgu nagu ei adu. Sportlikus trennis tuleb ka teha abistavaid harjutusi, üld-kehalist jms, et sihile jõuda. Selline on kulg ka teadmiste rajal.
3) Kahe inimese suhe on Ühisosa suurendamine, see suhe on andmise ja koostöö suhe ja mitte omamise suhe (minu ...), keda siis käsutada võib. Enda muutmine on kindlasti iga inimese oluline elurada ja suhte Ühisosa suurendamine ka, aga see ei tohi sunnitöö ja käsumajanduse stiilis olla. See olgu ikka koosmeele ja koostegemiste mõttes.
4) Tabletid ei aita suhet parandada, tabletid ei aita elukutset valida - sellega probleemi ei lahenda.
5) Üldine tervis ja tervislik eluviis, päevarežiim ja küllaldane puhkus - see olgu pidevalt päevakorras.
Sellest alustada,
Mõtle ja Tegutse.
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?