Ärevushäire üliõpilasel 15.04.15 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Üritan ülikoolis õppida juba kolmandat korda. Sisseastumine õnnestum alati hästi - siiani olen igale poole sisse saanud, kuhu proovinud olen, aga ei ole suutnud õppida. Olen õpingud katkestanud juba esimesel semestril , kuna ei suutnud loengutes osaleda. Keeletundides oli raske sõna võtta ja hakkasin kõrvale hiilima. Kui teisel korral pind jlage alt kadus, läksin psühholoogi juurde, eks diagnoosis ärevushäire. Mõne visiidi järel tundisn, et saan hakkama ja astusin uuesti ülikooli. Suutsin isegi psühholoogia katsed läbida ja sisse saada - ometi ei julenud seda eriala õppima minna, kuna olin viimane, kes erialale vastu võeti ja läksin hoopis sinna, kus olin esimeste seas. Aga olen jälle probleemi ees-ei suuda enam minna loengutesse. Sel korral sain esimese semestri lõpetatud, aga pinge ja väsimus kasvas. Kukkusin ühel eksamil läbi ja järeleksamiks valmistumiseks kulus kogu vahenädal, mida oleks vajanud hädasti taastumiseks. Eksam sai tehtud, aga probleemid algasid kevadsemestriga: just keele loengutesse, kus pean võõrkeeles väljenduma, ei suuda minna. Olen juba nädala puudunud. tean, et see on vale, aga ma ei suuda. Tean ka, et hirmul ei ole tegeklikult alust- olen keeltes tubli, aga ikkagi muutun loengus, kus pean palju sõna võtma ärevaks. Sama oli ka sügsiel, aga siis ma suutsin end kokku võtta ja ületada. Nüüd ei suuda. Samas tean, et kell tiksub, teised on klassikaaslased on juba bakalaurust lõpetamas, mina aga ei saa esimest kursustki läbi. Proovisin apteegi kässssssssimüügi vahenditega- midagi need ei aidanud. Need korrad, mil olen hambad ristis end loengusse surunud, olen seal kui sütel- korraga kasvab ärevus mus ees ja suurim hirm, et teised seda märkavad. Tahan lahkuda sealt ja iga korraga on üha raskem minna. Nii olen vältimise valinud ja seda aprillis üha sagedamini. Praeguseks pole mu mahajäämus liiga suur, sest olen kodus õppetükkides järge pidanud ja kui suudaks uuesti käima hakata, saaks ehk lõpetatud kursuse. Väga tahaks akadeemilise puhkuseta oma kursusega jätkata. Aga kuni ma osades loengutes ei käi, siis on see probleemiks. Loengud ei ole kohsutuslikud, ent ma ei saa keele praktikat.
Lisan, et olen lõpetanud nn eliitkooli, kus sain hea hariduse kõrval endale ka kompleksi külge. Lõpetasin keskkooli suhtel. heade tulemustega, mis on taganudki sissepääsu ülikooli erinevatele erialadele. Mulle tundub, et olen leidnud õige eriala, aga ei tea, kuidas sellel hakkama saada. See on nii ebaõiglane, et mulle on mõistust nagu antud õppimiseks, aga vaimu ei ole, st närvid on nõrgad ja veavad alailma alt. Ma ei taha liigset tähelepanu, aga kui ma keeletunnis olen, siis selleta ei saa. Suuremates loengutes, kus ma olen anonüümsem, on mul kergem ja neis käin ikka edasi.
Kuidas minusugune inimene saab oma hariduse kätte saada? peangi õppima 3 ja 5 aasta asemel 6 ja 10?
Rahusteid ei ole julenud perearstilt küsida, sest sõltlaseks ei taha jääda. Mis võimalused on?

Arst vastas:

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Oled väga tark ja analüüsiv. See hea.
1) vt. Minu raamatust "Väljavalitu" Tervisemaja ptk- d ning sealt leiad endale sobilikke harjutusi ja hoiakuid.
2) Soovitan minna psühhiaatri vastuvõtule - nii saab olukorras objektiivsema ülevaate, konkreetsemad soovitused.
3) Iga inimene on mingis valdkonnas andekas (mõned isegi geniaalsed) - seda ka Sina, Väljavalitu. Kui see valdkond on endale selgeks saanud, siis on Majakas olemas ning ekslemisi-ärevust-ebakindlust vähem, edasiviivat energiat aga piisavalt rohkem.
Olukorra muutmiseks on palju võimalusi! Vaja tegutseda!
Parimat soovides,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?