Pere lagunemine 03.07.12 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Tere
Mul sellinne mure, et oleme mehega elanud koos 5 aastat ja mul on laps, keda ta on ka kasvatanud. Siiani olen tundnud, et me armastame üksteist ja meil on tugev hingeline side. T oli kodus nii hooliv ja näitas seda ka välja. Aga minu mehe probleemiks on see, et talle meeldib valetada ja ta ei oska aus olla. Ta on mulle ennegi 2 korral väga haiget teinud liigse alkoholi tarbimisega, aga samas kohe järgmine päev ka kahetsenud. Olen andestanud talle. Kaks kuud tagasi ta tuli lagedale, et vahetab töökohta, nimelt teeb ta lõbusõitu limusiiniga. See tähendab seda, et ta on 6 päeva nädalas praktiliselt Tallinnas tööl. Kuna Meie kodu asub kaugemal, siis ma ei näe teda nädala sees ja nv vahetusel aint pühapäeval. Ta on mind kutsunud kaasa tööle nv, et siis veedame aega koos. Aga see pole ju normaalne. Tunnen tast väga puudust, olen seda talle öelnud ja ta pidevalt lubab sealt ära tulla. Kogu aeg ta lükkab edasi seda. Olen kõrvaldastelt inimestelt kuulnud, et ta polegi ülemusele öelnud, et tahab ära tulla, aga mulle räägib kogu aeg, et järgmine nädal ja järgmine nädal ja nii see aeg möödubki, aga ei midagi. Alati mingid vabandused. Olen talle seletanud, et rahal pole nii suur tähtsus, küll sa teise leiad . Me veetsime alati ennem nv koos aega, isegi kui ta kusagil mujal tööl oli . Ma tunnen, et meie pere laguneb. Ta ütleb et ta armastab ja ta ei taha lahku minna, aga samas ei tule sealt ära. Muudkui ütleb oota natuke, küll kõik muutub. Ma ei saanud öösiti magada, olen juba kaks nädalat magamata olnud, mul on hullumeelsed mõtted peal. Mu süda taob kiirelt, ma ei söö, ma värisen üle kogu keha. Ma ei suuda lapsega tegeleda, kuna kogu aeg nutan, mis sest et ta mind rahustab läbi telefoni, aga ma tunnen, et minu hinges on nüüd suur auk. Ma ei saa aru kuidas ta üle öö muutus. Ma ei taha temata elada, ma tean, et mul on laps, aga siiski ma ei kujuta ette enda kõrvale kedagi teist. Olen ju ultimaatumi teinud, aga kui ta armastaks, siis ta tuleks ju ära sealt. Lõpuks olen jälle surund oma vajadused maha ja oodanud. Tunnen et enam ei suuda, temaga on raske, aga temata veel raskem. Ma ei usalda teda, kogu aeg mõtlen, et ta on kellegagi või et ta kaugeneb minust. Ma hävitan oma tervist ja ma ei tea, kas ma peaksin pöörduma arsti poole, et mingit ravi saada. Ma ei oska rahulik enam olla, minu enesekindlus on kadunud. Mul pole sellist asja kunagi olnud olen alati olnud enesekindel ja 5 a enne meie kooselu ma ei sõltunud kellestki. Tean et ega ta ainuke mees pole, aga ma lihtsalt ei näe oma tulevikku temata. Tahaks sellest tundest vabaneda.

Arst vastas:

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Aeg maha ja kuu aega mitte kohtuda - mõtlemisaeg mõlemile, siis selgub ka tema tunnete sügavus ja tegutsemiskindlus.
Aeg maha ja tegeleda lapse ning endaga, oma tööde ja tegemistega.
Eneseuhkus ja väärikus!
Aeg maha! Siis tulevad konkreetsemad ja õiged vastused mõlemalt poolt.
Parimat soovides,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?