Kas mu naine on haige või ma ise või oleme mõlemad vaimselt haiged? 30.12.10 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Viimasel ajal on mul oma naisega suhtlemine võimatuks muutunud. Iga päev on mingi põhjus, miks ta mu peale karjub. Ta emal on diagnoositud skisofreenia ja seetõttu kardan, et ka tal võib olla selline probleem. Nii palju kui internetist leidsin, siis küll sümptomid ei klapi, aga normaalseks ma tema käitumist pidada ei saa.
Täna hommikul läks tüli lahti selle tõttu, et oli vaja tolmuimejale uut tolmukotti ta ütles mulle, kus need on, ma otsisin aga ei leidnud. Siis ta tuli võttis need ise sealt kapist sekundiga välja ja läks õiendamiseks lahti, et mina ise olevat need pannud sinna ja nüüd ei mäleta, kus need on. Ei meenunud tõesti, et oleksin neid üldse sinna pannud ja kui oligi meelest läinud, siis on see asi, mille pärast kohe karjuma peab hakkama? Läks riiuks ja ütlesin, et ma võin kõike taluda, aga sellist tühja asja pärast karjumist ma ei kannata. Paari tunni pärast läks kisaks, et ma panin asja toa põrandale maha, mis meil üldiselt toas ei käi. Jällegi läks endast välja täiesti tühise asja pärast. Varemalt olen saanud sõimata selle eest, et juhendasin teda, kuidas Tallinnas kuhugi sõita ja ütlesin, et tuleb sõita trolliga number 3, tema aga läks trammi peatusse ja kui trammi nr 3 ei tulnud, siis helistas ja sõimas mul näo täis. Vahel riidleb ka selle pärast, kui ma olen lubanud midagi teha ja ei ole teinud. Sagedamini riidleb, kui olen asja ära teinud ja siis ta lisab nõudmisi, millest ta enne ei rääkinud ja ütleb, et kõik on valesti tehtud. Kui ma istun teleka taga ja vaatan midagi, siis ta segab tihtipeale vahele, räägib midagi või palub vaadata midagi. Kui tema aga vaatab telekat ja mina midagi öelda tahan, siis 90% on vastus selline: "ole vait, kas sa ei näe, et ma seriaali vaatan vms." Kui ta midagi tahab, aga ma ei luba talle seda, siis käitub nagu väike laps: hakkab jonnima, saab kurjaks jne. Kui ma tal mõnda aega lasen rahus olla, ei torgi teda, lasen tal telekat vaadata ja üritan kõik nii ära teha, nagu ta tahab, siis hakkab see periood, kus ma olen süüdi selles, et ma ei räägi temaga, ei tunne huvi tema vastu jne. Kuidas ma saan rääkida või huvi tunda, kui enamasti kästakse lihtsalt vait olla.
Ega ma ei lase endaga nii käituda ka ja ütlen vastu, siis ongi kogu aeg tüli majas. Lahendust üritan mina nii leida, et räägin, mis mulle ei meeldi tema käitumises ja mida ma ise olen valmis teistmoodi tegema, tema ainuke lahendus on ainult, et korjab oma asjad kokku ja kolib välja.

Arst vastas:

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Väsinud-puhkamata inimene on ärrituv, on närviline. Korralikult puhanud inimene aga on rahulikum. Seda esiteks. Jalutuskäigud jm kehaline tegevus on rahustav, tervendav, tugevdav ja seega väga kasulik. Minu Palve-Meditatsioon on harjutus, mida ka kodus teha saab. Teen ise iga päev. Kui närvid ikka krussis, siis psühhiaatri jutule ja saab asja põhjalikumalt uurida ja rohkem ning konkreetsemalt soovitusi anda.
Hingerahu soovides,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?