Käitumishäired 05.10.01 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Murelapseks on minu 44-aastane mees. Alustuseks pean selgitama, et tal on pikaajaline suhe alkoholiga, õigemini on tegemist kuritarvitamisega. Ravi on ta saanud nii Wismari-kui Jämejala haiglas, ka kohalik psühhiaater on korduvalt proovinud aidata, isegi mees ise on üritanud mõnikord oma probleemi tunnistada, aga... Praegu tekitab muret see, et isegi suhteliselt väikese koguse alkoholi tarvitamisel, näit.pudel või kaks õlut, kipub ta käituma vägagi kummaliselt. Rõhutan, et tegemist ei ole lausjoobe mäluaukude või deliiriumiga. Nimelt õhtuti või öösel, pärast lühiajalist und, paigutab ta korteris esemeid ringi, valab vett mingisse anumasse, otsib asju, mida meil olla ei saa, esitab küsimusi, milles nimetab kõneall olevat eset hoopis teise nimega jne. Sellise tegevuse peatamisel või küsimuste esitamisel tegevuse mõttekuse kohta, satub ta aga raevu ja muutub lausa sõjakaks. Hommikul ei suuda (või ei taha?) ta aga peaaegu midagi toimunust meenutada ja ilmselt peab seda minu kiuslikuks väljamõeldiseks. Ma ei ole enda arvates nõrganärviline, kuna näinud-kogenud pikaajalise kooselu jooksul palju, ka kuni kümnepäevaseid lausjoomisi ja mitmenädalast "päeval töötan-õhtul joon" tsüklit, kuid see, mis praegu toimub, tekitab kõhedust.

Ja nüüd küsimus ise - kas on võimalik, et kõnealuse kodaniku maks on nii rikutud, et vereringe asemel on õlleringe (kangemat kraami tarbib ta viimasel ajal väga harva, õlut aga iga päev) ja sellega kaasnev segasusseisund või on tegemist mõne päriliku vaimuhaigusega? Nimelt minu mehe emal, kes tilkagi alkoholi ei tarbinud, tekkisid ka umbes 60-dal eluaastal käitumishäired(oletati küll insuldi tagajärgi) ja ka selle proua ema ei surnud selge mõistuse juures olles.

Ja veel - kas on võimalik, et on tegemist ka mingisuguse buliimia-variandiga, sest koos õlledega tekib tal kohtlane söögiisu s.t. korralikule õhtusöögile eelneb ja järgneb lisatoidu manustamine, mis tavaliselt lõpeb varahommikuse oksendamisega.

Mehel on diagnoositud astma, ta kasutab sageli inhalaatorit. Kummaline tundub seejuures, et vajab ta seda suhteliselt kaine peaga rohkem ja minu meelest puuduvad tal peaaegu täielikult köhavaevused. Kas ka tema nn.õhupuudus ei teki mitte mingi ärevustunde tagajärjel?

Olen üritanud temaga nendel teemadel rääkida, aga ma saan aru, et see on sama mõttetu ettevõtmine kui Pisa torni sirgeksajamine. Sellepärast tahangi vist rohkem teada, kuidas ise edasi olla. Ja kui on olemas mingi nõuanne, siis oleks kena seda teada saada.