tänu 13.05.04 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Kirjutasin paaanikast ja kilpnäärmehaigusest.
Tahtsin teid tänada, et võtsite vaevaks vastata, sest ma usun, et selliseid muresid ja inimesi olete elu jooksul ikka palju näinud. Olen aru saanud, et mulle on oluline kuulda, et keegi usub paremusse ja see annab mulle ikka jõudu juurde. Ise endasse uskumisega on mul ikka probleeme. Aga see vist on juba lapseeast pärit. Nii et suured tänud Teile!
Tahtsin ainult veel teistele omasugustele, kes paanika ja hirmudega hädas on, öelda - on väga vähe selliseid (tava) inimesi, kes sääraseid "haigusi" mõistavad. Olen kaotanud enamuse sõpru, sest kui kuskil ei käi ja põhjendada seda mingite ebamääratse asjadega, siis inimesed üldiselt pöörduvad lõpuks ära. See on elu loomulik valik, sest need, kes on mu tõelised sõbrad olnud, on alles, hoolimata kõigest. neid lihtsalt on nii vähe järele jäänud. Niisiis ärge oodake, et ka oma abikaasa sellisest hädast aru saab-aru ei saa enne, kui ise on inimene midagi sellist kogenud. Kui aga inimene sind väga armastab, siis ta lihtsalt aksepteerib seda nagu 2x2-te ja jääb sinu kõrvale. minul kahjuks oli teisiti. See küll mulle enesekindlusele midagi juurde ei andnud,kuid õpetas ehk üksi elama.
Loodan siiralt, et inimestel oleks tervist ja nad oleksid õnnelikud!
Tervitades!

Arst vastas:

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Maailmas on nii mõistmist kui ka mittemõistmist. Nautigem seda, mida on, pakkugem oma mõistmist nendele, kes selleks "avatud".
Ajad muutuvad, meie muudame end.
Soovin Teile selles muutmise maailmas hingerahu, enda ja teistegi mõistmist.
Tänud Teilegi ja
tervise tugevnemist!
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?