Depressioon emal 29.01.04 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Tervist! Olen mures oma ema pärast. Asi selles, et nii palju kui oma ema mäletan on ta eluaeg olnud väga depressiivne ja närviline ja isegi selline arapoolne. Praegu on ta 67 aastane ja kuna sügisel suri tema mees, siis on kõik see kõvasti süvenenud. Ta nutab palju, kardab väljas käia, kuna põeb kõrgvererõhutõbe ja tihti läheb süda rütmist välja, nii et tuleb kiirabi kutsuda ning lisaks veel igasugu muud väiksemad hädad, kaasa arvatud krooniline unetus ja sellepärast ei julge ta kusagil väljas või külas käia, sest äkki hakkab paha. Ja tavaliselt hakkabki. Kuigi vahel mul on tunne, et paha hakkab tal ka lihtsalt hirmust, nii et suletud ring nagu. Ka rahulikult istudes katsub ta kogu aeg oma pulssi...Tõsi, see kõik on olnud juba aastaid, kuid mehe surmaga seoses on see kõik veelgi süvenenud. Ta käib vahel küll ka psühhiaatri juures, aga nagu ma ta jutust aru olen saanud, siis ainult retsepti järel, et rahusteid saada (võtab ööpäevas kuni 2 tükki ja juba ka aastaid). Küsisin emalt, et kas ta oma hirmudest ja unetusest ja üldse kõigest on ikka arstile rääkinud, et äkki aitaksid antidepressandid, aga ema ütles, et ükskord rääkis natuke, aga arst oli öelnud, et need rohud (Cipramil näiteks) rohkem nagu noortele (!?!) ja oli lõpuks ikkagi mingid odavamad siis välja kirjutanud (nime ei mäleta, aga kolm korda päevas tuli võtta). Ema luges kodus ravimi infolehe läbi ja kui leidis sealt muude vastunäidustuste hulgast ka seda, et võib südamele mõjuda, siis ta loomulikult ei hakanudki neid proovima, kuna tal süda niigi haige...Ühesõnaga - armastan oma ema väga ja tahaksin teda aidata, aga kuidas? Mind teeb täiesti nõutuks kui ta ütleb, et ah, mis minust, ma nii vana inimene, mis arst see mind enam aidata tahab, ikka nooremaid...Arvan, et see suhtumine ongi tulnud sellest kunagisest psühhiaatri ütlusest antidepressantide kohta ja nüüd ongi ema nagu käega löönud, aga ta põeb ju depressiooni ja igalpool on sellest nii palju juttu olnud, isegi perearsti vastuvõtul on igasugu voldikud depressioonist ja ärevuhäiretest a la te ei pea kannatama, abi on olemas...
Nüüd tuli pikk jutt, aga lühemalt seda ka kirja panna ei osanud. Aga palun andke nõu mida teha! Tahaksin nii väga, et mu emal oleks rõõmu rohkem kui muret. Kas tõesti nii vanadele inimestele antidepressante ei kirjutata??? ja kas nad kõik võivad siis südamele hakata? Tean, et paremad rohud on kallid, aga olen ise nõus need kinni maksma, peaasi, et emaga saaks veel kõik korda.
Lugupidamisega üks murelik tütar

Arst vastas:

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Mehe surm on naisele suureks mureks. Tema nooruses annab ka süda endast sagedamini märku. Keha ja meeleolu, meelolu ja kehaline tervis on omavahel väga tihedalt seotud. Seega - alustagu Ema perearsti juurest ja saab sealt juhiseid südame, vererõhu ja muu kehalise suhtes. Une küsimustega tegeleb perearst ka. Ja nüüd - vajadusel - saadab peretohter Ema konsultatsioonile psühhiaatri juurde oma saatekirjaga, vajalike vihjetega sellel.
Selline oon minu soovitus. Teine võimalus, alustate probleemi psüühikpoolsest otsast ja lähete koos psühhiaatri juurde ning annate seal lisaselgitusi. Ravimeid on praegusel ajal häid ja piisavalt, ka Teie Emale sobivaid.
Tervitustega,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?