Toidu lipiidid 02.05.13 / Perearst

Arst vastas:

dr Madis Veskimägi

Perearst

Tõstamaa Tervisekeskus

Tere
Vabandan hilisema vastamise eest. Tavatöös omega 3 ja omega 6 sisaldust veres ei määrata. Veidikene pikemalt rasvadest. Küllastumata rasv ehk pehme rasv, see on toatemperatuuril vedel, parim näide on siin kala ja taimerasv. Erinevalt nt sea või lambarasvast mis on küllastunud ehk tahke.
Kalarasv on omakorda polüküllastumata rasva ehk täpsemalt omega 3 rasvhapete allikas. Rasvase kala praad on parim võimalus saada maitsvalt ja tervislikult kätte omega 3 rasvhapped. Need on rasvad mis tugevdavad südant ja veresoonkonda, mõjuvad soodsalt närvisüsteemi ja peajaju talitlusele nahale ja liigestele.
Omega 3 rasvhapete väheseusega toidus võivad kaasneda rida vaevusi- väsimus, masendus, hommikune unisus, unehäired, mäluhäired, keskendumisraskused, kuivad juuksed, kuiv nahk, allergia, liigesvalud ja põletikud, haprad küüned, kehakaalu tõus
Meie toit kipub sisaldama liigselt küllastunud e tahkeid rasvu ja omega 6 rasvhappeid. Ideaalis peaks omega 3 ja 6 rashapete suhe olema 1:1, kuid sageli on suhe väga sassis, Omega 6 on sageli isegi 20 x ülekaalus. Omega 6 rasvhapete allikaks on peamiselt päevalilleseemned, nisuidud, seesamiseemned, pähklid, sojaoad, mais ja neist valmistatud õlid ning mõned margariinid. Omega 6 rasvhapete rohkus toidus võib viia mitmete haiguste riski kasvule, näiteks aterosklerootiline südame ja veresoonkonna haigus, osteoporoos, astma, äkksurm, ekseem jt. Mõtekas on uurida erinevate õlipudelite ja margariinikarpide silte, sealt saab päris hea ettekujutuse sellest mida konkreetne toode sisaldab.
Rasvade maailm on keerukas. Tundub, et on kuulutatud sõda rasvale, arvatakse, et rasv on paha, eemaletõukav ja sellest tuleb igal juhul hoiduda. See ei ole nii. Rasv on elutähtis toitaine, see on organismi üks ehitusmaterjal, kuuludes nt rakumbembraanide koostisse, ka peaajau koosneb suuresti rasvast. Rasv on energiaallikas 1 g rasva= 9 kcal. Rasv on tähtis tegija ainevahetuses kuuludes elutähtsa aine- kolesterooli koostisesse. Kolesterool on aga vajalik sapphapete, D vitamiini ja suguhormoonide sünteesiks. Ilma rasva ja kolesteroolita poleks meid üldse olemas. Nii et rahvasuus levinud ütlusel- küüslauk ja kala siis.... on täiesti teaduslik alus olemas. Ainult rasva kaudu on võimalik saada rasvlahustuvaid vitamiine A, D, E ja K. A vitamiin- vajalik immuunsuse tugevdamiseks ja hea nägemisnärvi, kolvikeste ja kepikeste talitluses. D vitamiin- oluline laste luustiku arenemisel ja täiskasvanutel tugeva luustiku säilitamisel. Vitamiin E on tuntud kui antioksüdant, kaitstes organismi rakke vabade radikaalide eest.
Head tervist soovides,
Madis Veskimägi

Kas see arutelu oli kasulik?