Endometrioosi ja adenomüoosi kahtlus 05.12.15 / Naistehaigused

Külastaja küsib:

Tervist,

Olen 28 aastane, rasedusi pole olnud. Elan õpingute tõttu alaliselt Soomes.

Tsükkel on lühemapoolne, kõikudes 21-26 päevani, kuid u. neli korda aastas esimeneb ka väga lühikesi tsükkleid: u 16-17 päeva. Hormonaalseid rasedusvastaseid vahendeid pole kasutanud juba üle 4 aasta (ning kokku kasutasin vaid 1,5 aastat).

Olen muidu terve, normaalkaalus ning aktiivse eluviisiga. Umbes natuke üle aasta olen kannatanud kroonilise unehäire all. Olen kokku proovinud kuut erinevat ravimit ning hetkel võtan mirtazapin'i ja melatoniini ning enamasti see aitab.
Oleme partneriga proovinud last saada u. 16 kuud. Olen teinud regulaarselt ovulatsiooni teste ning mõõtnud basaaltemperatuuri - nende põhjal tundub ovulatsioon toimuvat.
Septembri keskel hakkasid mul päevad, millega kaasnesid kohutavad valud. Kõige hullem hoog kestis 2 tundi. Sellest ajast saadik on valud igapäevaseks kaaslaseks. Kõige raskem periood algab paar päeva enne menstruatsiooni ning kestab umbes ovulatsioonini.
Valud on enamasti alaseljas, alakõhus ja puusades ning kiirgavad jalgadesse.

Olen käinud oma kaebustega arsti juures. Kahtlustatakse endometrioosi munasarjades. U. 3 nädalat tagasi käisin ultrahelis, kus arst arvas nägevat adenomüoosile omast emaka seina muutust, lisaks on emakas kergelt ümmargune.

Kuna rasedus pole senini alanud, käisin elukaaslasega viljakusarsti juures. Mehel on kõik näitajad normis ning hetkel teostatakse minu menstruaaltsükli kaardistamist. Prolaktiin on normis, LH ja FSH olid normis (mõõtmine küll tsükli lõpus), progesteroon päev enne menstruatsiooni oli 0,5. FSH ja ant-imülleri hormooni mõõtmine 3. päeval on tehtud, kuid vastust pole veel saanud. Munajuhade läbitavuse uurimine ning juht-folliikkuli küpsemis-ultraheli on teisipäeval, kuid eelnevad ultrahelid on näidanud folliikulite normaalset arengut.

Arst arvas, et esialgu pole ehk mõtet laporaskoopilist lõikust teha, sest see võib omakorda viljakust pärssida, kui endometrioosi koldeid on vaja eemaldada munasarjadelt. Lisaks võtab taastumine aega.

Samas on mul valuhood endiselt alles. Alakõhu valu lokaliseerub enamasti munasarja-piirkonda ning alakõhu keskele. Enne menstruatsiooni on külgmine valu nii tugev, et tundub nagu kägistaks miski mu puusaliigese piirkonnas. Valuvaigistid alati ei aita (olen proovinud aspiriini, iboprofeeni, paratsetamooli, litalgini ja naproxeni). Arst manistes, et ovulatsioonile eelneval perioodil tohib võtta vaid paratsetamooli. Kahjuks on aga valud kohati nii tugevad, et häirivad tõsiselt mu elukvaliteeti. Tihtipeale valu tugevneb pärast vahekorda.

Samas on lapse-saamise soov väga suur ning seetõttu olen nõus kannatama. Siiski tundub võimatu, et rasedus võiks üldse alata, kui valuhooge esineb nii sageli.

Mentsruatsioonid on alatin olnud üsna valulikud, kuid viimasel ajal on asi süvenenud. Lisaks esineb kohati ka menstruatsiooni veres vere klimpe. U juulist saadik on menstruatsiooni voolus muutunud. Verd tuleb palju esimesel päeval (thti on hakkanud ka määrima juba mõned päevad enne), kuid seejärel voolus väheneb tunduvalt. Kohati on tulnud koos verega ka läbipaistvat vedelikku (siis 2st päevas alates). Varem oli mentsruatsioon ikka ühtlasem ning vedelliku eritust ei esinenud.

Avaliku tervishoiu süsteem tundub aga üsna aeglane olevat (järgmine arstil käik alles Jaanuari teisel poolel). Seega sooviksin nõu, kas oleks mõistlik pöörduda eraarsti poole lootes kiiremaid lahendusi?

Kas oleks mõistlik paluda progesterooni ravi mõneks kuuks lootes et ehk keha suudab olukorrast natuke taastuda? Või peaks siiski edasi proovima ning võibolla kasutama emaka-sisest viljastamist?

Kui suur on üleüldse tõenäösus, et selliste sümptomitega jään rasedaks ning suudan raseduse lõpuni kanda?

Olen märganud, et minu uneprobleemid käivad käsikäes menstruatsiooni tsükliga. Kõige vähem on raskusi uinumisega päev pärast mentsruatsiooni algust ning kõige vaevalisem on periood enne ovulatsiooni. Valud, unetus ja lisaks lastetus ajavad üsna meeleheitele.

Kas oleks mõtet siiski teha laporaskoopiline uuring (näiteks eraarsti juures, kuna järjekorrad siin küündivad poole aastani) või on asi nii lootusetu, et peaksin kaaluma hormonaalsete rasedusvastaste vahendite kasutamist valu vähendamiseks ning loobuma lapse-saamise soovist.

Ette tänades

Arst vastas:

dr Galina Litter

Günekoloog

Evita Grupp OÜ Naistearstid Pirita Perearstikeskuses VASTUSED NII KIIRESTI KUI VÕIMALIK, KUID MITTE HILJEM KUI 3 ÖÖPÄEVA

Lugupeetud Küsija

Teie pikka kirja lugedes on tegemist viljatu paarisuhte probleemi uuringutega. Enamasti ongi viljatusel mitmeid põhjusi, üks neist endometrioos. Kuid, endometrioosi väikevaagnas ei ole võimalik muud moodi avastada kui plaanilise diagnostilise laparoskoopia ajal ning samas seda ravida koagulatsiooniga või kollete eemaldamisega. Seni, kuni endometrioos ei ole välistatud, ei pruugi muu (valuvaigistav) ravi aidata; kui ei ole teada munajuhade läbitavus, siis
ei ole kasu ovulatsioonitestidest ega ka ovulatsioonide stimuleerimisest jm-st.
Saan aru, et on tehtud ülipalju kalleid erinevaid uuringuid, aga vaevused püsivad.
Teeksin ettepaneku loobuda HySo uuringust ja paluda kohe plaanilist diagnostilist laparoskoopiat, et kõik oleks selge.
Kõiki ravimeetodeid saab peale seda proovida.
Oleks arukas ikka vähemalt kuni 30 eluaastani proovida rasestuda loomulikul teel, seda juhul, kui munajuhad on läbitavad. Kui munajuhad on suletud või rasestumine ei õnnestu kuni 30, siis pöörduge IVF-ks.
Viljatuse probleem on muret tekitav, pikk mureperiood võib põhjustada depressiooni, unehäireid, alakõhuvalu, partnersuhte probleeme jpm. Seetõttu kiiremad lahendused oleksid kergemad taluda. Lõpetage baasaaltemperatuuri mõõtmine, see ei ole kaasaegne uuringumeetod ja on patsientidele liigselt ebamugav ja kurnav.
Võite alati meile pöörduda, kiiresti saame laparoskoopiale Viimsi haiglasse.

Galina Litter naistearst.ee
Pirita Naistearstid

Kas see arutelu oli kasulik?