Kaks erinevat muret 03.08.05 / Lastehaigused

Arst vastas:

Tere,

Korduval püksipissimisel võib olla mitu põhjust. Kõige sagedasem põhjus on nn. tahtlik pissimise edasilükkamine ja siis kui põis on pilgeni täis, tulebki pissisirts ka püksi. Laps ei taha oma huvitavat tegevust katkestada ja ei lähe pissile kui on vaajdus ja nö kustutab kas jalgade ristamise või korraks mahakükitamisega urineerimisvajaduse. Tundub, et Teie laps käib regulaarselt pissil, soovitame neil lastel umbes 2 tunni järel pissil käia.
Teine osa pükstemärgajatest on väikese põie mahuga ja vahel lisaks ei tühjenda põit ka korralikult. Põide jääb suur kogus nn. jääkuriini. Väikese põie mahu korral on abiks mõned ravimid. Jääkuriini korral õpetatakse põie tühjendamist. Lisaks on veel mõned harvemesinevad pükstemärgamise põhjused nagu näiteks uriini tagasivool põiest neeru suunas, suur kogus jääkuriini põies jt. Kuseteede infektsioon võib olla ka üks ajutine pükstemärgamise põhjus, aga lapse uriinianalüüs oli korras ja põletikku pole alust arvata. Lastenefroloog e. neeruarst, on küll kõige õigem nõuandja põhjuse selgitaja, milline variant Teie lapsel on. Kui põhjus selge, saab ka vastavalt tegutseda ja enamasti saab probleemist jagu. Kindlasti on perearst nõus saatma lapse kas dr. Ülle Tootsi vastuvõtule (Tallinna Lastehaigla) või dr. Aili Traadi vastuvõtule (Tartu Lastekliinik, registratuur 7 319 100). Enne vastuvõtule minekut tehke nn. urineerimisgraafik. Märkige paari päeva jooksul üles, mis kell laps pissil käib ja kui suur on orienteeruvalt üks uriiniports. Arst saab siis kiiresti ülevaate, kas laps on nn. sirtsutaja tüüpi (pissib sageli ja väikeses koguses-väikesemahuline põis?) või harv pissija jne. Tartus vähemalt on arstil alati ka hää meel, kui laps tuleb vastuvõtule võimalikult täis põiega või vähemasti jook kaasas. Siis saab ta ultraheliaparaadiga vaadata kohe vastuvõtu ajal, kui suur on põie maht ja kas pärast pissimist jääb ka palju jääkuriini.
Kui lapsel on tihti näilise põhjuseta ja rohke ninaverejooks, siis tuleks pöörduda nina-kõrva-kurguarsti vastuvõtule. Üks võimalik ning ühtlasi üks sagedamaid põhjusi on ninaveresoonte endi probleem. Teine võimalik põhjus on vonWillebrandi tõbi-vastavat faktorit, mis hüübimises osaleb, on vähevõitu. Sageli on sel juhul peres veel keegi, kes kipub veritsema. VonWillebrandi faktorit saab veres määrata. Laste hematoloog e. verehaiguste arst oleks siis järgmine tohter, kelle konsultatsioonile pöörduda juhul kui nina-kõrva-kurguarst leiab, et nina limaskesta veresooned on täiesti korras.

Head tervist soovides

Heli Grünberg

Kas see arutelu oli kasulik?