Kolesterool 13.05.26 / Perearst

Arst vastas:

dr Madis Veskimägi

Perearst

Tõstamaa Tervisekeskus

Tere! Tänan väga põhjaliku ja hästi läbi mõeldud küsimuse eest.

Teie kirjeldusest jääb mulje, et olete oma tervise nimel juba väga palju õigesti teinud. LDL-kolesterooli väärtus 4,33 mmol/L on küll üle soovitusliku piiri, kuid kogu riski hindamisel ei vaadata ainult ühte analüüsinumbrit, vaid tervikpilti — vanust, vererõhku, suitsetamist, kehakaalu, pärilikkust, liikumist, diabeedi olemasolu ja südame-veresoonkonna haigusi.

Teie puhul on mitmed olulised riskitegurid pigem soodsad:

normaalne kehakaal,
regulaarne liikumine,
mittesuitsetamine,
alkoholi mittetarvitamine,
madal vererõhk,
taimne toitumine,
südamehaiguste puudumine.

Naistel tõepoolest tõuseb menopausi järgselt LDL-kolesterooli tase sageli märgatavalt. Selle põhjuseks on hormonaalsed muutused, eelkõige östrogeeni kaitsvate mõjude vähenemine. See ei tähenda automaatselt haigust ega vajadust kohe ravimite järele.

Teie toitumismuutused on olnud väga mõistlikud ja teaduspõhised:

kaerahelbed,
kaunviljad,
pähklid,
taimsed õlid,
täispiimatoodete vähendamine.

Need kõik aitavad LDL-kolesterooli vähendada. Samuti võib paranemine käte “suremise” osas olla seotud nii põletikulise fooni vähenemise, parema vereringe kui ka kehahoiu muutustega.

Oluline on teada, et organism toodabki suure osa kolesteroolist maksas ise. Kui toiduga saadakse vähem kolesterooli ja küllastunud rasvu, ei tähenda see tavaliselt, et maks hakkaks “ohtlikult üle tootma”. Pigem toimib organismil keerukas tasakaalumehhanism. Enamikul inimestest annab tervislik toitumine siiski mõõduka positiivse efekti.

Käte suremise puhul ei viita Teie kirjeldus otseselt kolesteroolist tingitud veresoonte haigusele. Sagedamini on põhjuseks:

närvide surveasendid,
kaela-õlavöötme pinged,
randmekanali või küünarliigese piirkonna närviärritus,
korduv füüsiline koormus.

See, et vaevus tekib näiteks puude ladumisel või teatud asendis magades, räägib pigem närvi/mehaanilise põhjuse kasuks.

Mida võiks veel teha?

jätkata regulaarset liikumist,
suurendada vajadusel lahustuvate kiudainete hulka,
piirata töödeldud toite ja transrasvu,
jälgida piisavat valgu saamist taimsel toidul,
võimalusel teha kord aastas lipiidide kontroll,
vajadusel määrata lisaks HDL, triglütseriidid ja mitte-HDL kolesterool.

Mõnikord aitab riski täpsemalt hinnata ka südame-veresoonkonna üldrisk kalkulatsioon või näiteks lipoproteiin(a) määramine, eriti kui suguvõsas on olnud varaseid südamehaigusi.

Praeguse kirjelduse põhjal ei näe ma põhjust paanikaks. Pigem jätkake rahulikult tervislikku eluviisi ja jälgimist. Ravimite vajadus sõltub alati inimese koguriskist, mitte ainult ühest LDL-numbrist.

Head tervist soovides
Madis Veskimägi ja Kati Tarkur (ChatGPT)

Kas see arutelu oli kasulik?