Suvi ja süda. Kuidas mõjutavad südametervist kuum ilm ja aktiivne puhkus?
Confido kardioloog dr Hasso Uuetoa räägib lähemalt, kuidas mõjutavad suvised kuumad ilmad südame ja veresoonkonna tööd ning kuidas äärmuslikemates tingimustes oma tervist võimalikult hästi hoida.
Kuidas mõjutab südant kuum ilm – mis on peamised sümptomid, mis võiksid teha valvsaks? Millised sümptomid jäävad sageli tähelepanuta?
Kuum ilm koormab südant, sest keha püüab end jahutada: veresooned laienevad, süda lööb kiiremini ja vedelikukaotus võib viia vererõhu languse või kõikumiseni, samuti muutub veri paksemaks, kui vedelikukadu ei asendata. Valvsaks peaksid tegema ebatavaline õhupuudus, rindkere surve/valu ja pearinglus või minestustunne. Sageli jäävad tähelepanuta ka „lihtsalt väsimus“, südamekloppimine, segasus, iiveldus, lihaskrambid või tavapärasest halvem koormustaluvus. Südamehaigel võib kuumast tingitud tervise halvenemine avalduda mitte dramaatilise valuna, vaid just seletamatu nõrkuse, hingelduse või tursetena. Kuumarabanduse või kuumakurnatuse sümptomid, nagu pearinglus, nõrkus, kiire nõrk pulss, iiveldus ja minestamine, vajavad põhjalikku tähelepanu.
Kuidas vältida kuumade ilmadega vererõhu kõikumisi?
Kõige tähtsam on vältida vedelikupuudust ja ülekuumenemist: juua regulaarselt, mitte ainult mahlasid ja magedat vett, vaid oluline on ka higistamisega kaotatud elektrolüütide asendamine! Võimalusel viibida jahedas ning vältida rasket füüsilist pingutust päeva kõige kuumemal ajal. Vererõhuravimeid kasutaval inimesel tasub kuumalaine ajal mõõta vererõhku sagedamini, eriti kui tekib pearinglus, nõrkus või minestustunne. Alkohol ja rohke higistamine võivad vererõhu kõikumist võimendada, sest soodustavad vedelikukaotust. Samuti tasub vältida järsku püsti tõusmist, kuuma sauna ja pikaajalist päikese käes seismist. Kui kodused mõõtmised näitavad korduvalt väga madalat või väga kõrget vererõhku, millele lisandub halb enesetunne, tuleb ühendust võtta perearsti või raviarstiga.
Miks võib kodade virvendus tekkida just suvel?
Üldiselt ei saa öelda, et kodade virvendust oleks suviti selgelt rohkem. Mitmed uuringud on leidnud pigem vastupidist: paroksüsmaalset kodade virvendust esineb rohkem talvel ja vähem suvel, tõenäoliselt külma, infektsioonide, vererõhu tõusu ja autonoomse närvisüsteemi muutuste tõttu.
Küll aga võib suvi olla konkreetsele patsiendile oluline vallandaja, sest kuumus, vedelikupuudus, alkohol, halb uni ja tavapärasest suurem koormus võivad rütmi kergemini paigast viia. Eriti ettevaatlik peaks olema inimene, kellel on kodade virvendust varem esinenud.
Suvel on mitmeid võimalikke vallandajaid, mis võivad inimesel esile kutsuda kodade virvenduse episoodi, näiteks vedelikupuudus, kuumus, rohke higistamine, elektrolüütide häired, alkohol, halb uni. Suvel kiputakse ka rohkem ja pikemalt pidutsema, see lõhub unerežiimi, samuti reisitakse suvel tihtipeale enam – reisistress ja tavapärasest suurem füüsiline koormus aitavad rütmihäirete tekkele kaasa, eriti kui puudub võimalus end korralikult välja puhata. Kuumus võib koormata südant dehüdratsiooni, suurema metaboolse vajaduse ja elektrolüütide nihkumise kaudu ning seetõttu soodustada rütmihäireid. Kui inimesel on pärgarterid ahenenud, siis vedelikukaotuse järel paksenenud veri ja samaaegne suur füüsiline koormus soodustavad müokardi isheemia teket, mis võib põhjustada ka kodade virvenduse hooge.
Kas ravimite võtmist tuleb kuumaga kohandada? Kas inimene võib teha seda omast tarkusest?
Mõnikord võib kuum ilm muuta ravimite mõju tugevamaks või riskantsemaks, eriti kui tarvitatakse diureetikume, vererõhuravimeid või ravimeid, mis mõjutavad vedelikutasakaalu ja neerufunktsiooni. See ei tähenda, et ravimeid peaks omal käel vähendama või ära jätma. Õige käitumine on mõõta vererõhku, jälgida enesetunnet ja küsida nõu perearstilt või raviarstilt, eriti kui tekib pearinglus, minestustunne, tugev nõrkus, väga madal vererõhk või vedelikupuuduse kahtlus. Ravimite omavoliline katkestamine võib olla ohtlik, näiteks südamepuudulikkuse, rütmihäirete, kõrgvererõhktõve või trombiriski korral. Kuumalaineks võiks südamehaigel olla oma arstiga eelnevalt kokku lepitud lihtne tegevusplaan.
Kas see artikkel oli kasulik? Teie arvamus võeti arvesse.