Imelik kõht 25.04.07 / Toitumine ja ülekaalulisus

Külastaja küsib:

Olen muidu normaalkaalus (57 kg 164 cm), aga mõned kohad on pehmed ja tahaks neid peki alt välja saada. Seega dieeditan. Olen proovinud erinevaid võimalusi. Selle käigus olen täheldanud oma seedesüsteemi veidrat käitumist- kui kõht tühi on (3h ilma söömata), hakkab magu valutama. (Vett joon palju, happes ei saa vist asi olla siis?) Nagu nõelaga torgiks. Siis läheb järgmiseks süda pahaks (kui 5 h jooksul ei söö). Lõpuks hakkavad valud lausa õlgadesse ja kaela (need mul muidu ka nõrgad kohad) kiirgama. Kui proovisin omal käel paastu, siis juba hommikul hakkas pea hirmsasti ringi käima, sain ainult pikali olla ja õhtul oksendasin muudkui seda vett välja, mis jõin. Teisi vaadates olen märganud, et tavaline inimene võib rahulikult hommikusöögi vahele jätta ja midagi ei juhtu, tihti kuuleb mõne käest alles õhtul lauset, et oi, ma pole täna midagi söönud! Kas ma olen mingi imelik söögisõltlane või on mul midagi viga? Ärge saage valesti aru, mul ei ole plaanis söögikordi vahele jätta ega midagi, aga lihtsalt see on veidi imelik, et mul nii kiiresti kehalised vaevused tekivad söömata olles, samas kui teistel ei juhtu midagi.
Praegu proovin sellist varianti, et söön päevas 3 suht väikest (enda kohta väikest, st normaalset) söögikorda ja vahepeale iga 2 h järel närin 2 näkileiba. Selle idee sain fitnessfoorumist, kus väidetakse, et kui üle 3h söömata olla, siis ainevahetus aeglustub, aga iga kord kui süüa, siis kiireneb. Kas see väide vastab tõele? Et päev läbi näksimine kiirendab ainevahetust?
Kõhuga on mul ka teiselaadne probleem- pidev puhitus ja kõhulahtisus. Ebamugavustunne alakõhus tekib juba nt ühe õuna või paari toore porgandi söömisest. Aga puuviljad maitsevad mulle väga. Kas on võimalik, et mu seedimine lihtsalt ei talu toortoitu ja kõik? Muuseas, kui tegin proteiinidieeti (st ka puuviljad olid keelatud), siis oli 2 nädalat imelist ilma kõhuvaluta aega. Selline kerge tunne oli. Käisin WC-s vaid ühe korra päevas, mõni kord isegi üle päeva. (Tavaliselt ikka vähemalt 2 korda ja tihti pean ka muretsema, et kas hommikul võetud antibeebipill ikka imendus). Proteiinidieet aga tekitas meeletu isu värskete asjade järele (ja natukeseks ajaks ka magusa järele, mida ma muidu eriti ei taha), peale dieedi lõppu õgisin endale puuviljadest sellise seedehäire, et hoia ja keela. (Kuigi selline "tagasilangus" on muidugi parem kui kreemitordi ja kartulikrõpsude oma).
Kolmandaks tekkis küsimus, et kuidas saab olla, et kõigil on põhimõtteliselt sama kalorivajadus? Et iga naine vajab vähemalt 1700 kcal päevas vms, samas kui mõni võtab ka siis juurde, kui sööb päevas 2 võileiba ja muud midagi? Mulle tundub, et inimesi on kolmesuguseid: need, kelle kalorivajadus on suurem, kui nad eales jõuaks päevas ära süüa; need, kelle kalorivajadus ongi umbes selline, nagu normaalselt toitudes saab (nagu mina: kui ma väga üle ei söö, on kaal 57 kg ja ei juhtu sellega midagi) ja kolmandad, kes ei tohikski nagu eriti midagi süüa, sest isegi toidust mõtlemine teeb neid paksuks. Lihtsalt, et need ülekaalulised, keda tunnen, söövad enamasti vähem kui mina. Üks selline sõbranna nt ei suuda üldse midagi rasvast süüa, tal on enamasti üldse süda paha kogu aeg. Ja minu 100-kilone elukaaslane sööb ka vähem kui mina, liha ta nt üldse ei armasta.

Vabandust pika kirja pärast :)

Arst vastas:

dr Kristel Ehala-Aleksejev

Arst-toitumisterapeut

Tartu Ülikooli Kliinikum

Tere.
Dieediga te üksi keha "pehmeid kohti "ei kaota. Pigem halvendab läbimõtlematu režiim naha verevarustust ja toonust ning seega võib tulemus olla soovitule hoopis vastupidine. Teie kirjast jääb mulje, et proovite enda peal kõikvõimalikke kaalulangetamise variante. Usun, et teie seedehädad ja ka muud kaebused on seotud just selle läbimõtlematu ja tasakaalust väljas oleva toidurežiimiga. Leidke enda elu ja töörütmile sobiv toidu- ja trennikordade (liikumise) vahekord ning püüdke sellest kinni pidada, et keha ei oleks piltlikult öeldes pidevas häireolukorras, teadmata mis tuleb järgmisel nädalal. Meie organism töötab suhteliselt kindlas rütmis: nii palju kui liigud ja energiat kulutad, nii palju võid ka päevase kaloraaži näol juurde saada, et hoida kaaluvahemikku tervisele ohututes piirides. Selge on see, et arvestada tuleb ka isiku ea, pikkuse kui ka kaasuvate haigustega. Teatud kõrvalekalded organismis võivad ainevahetust muuta ja seega mõjutada kaalu, kuid ülesöömise ja liikumisvaeguse kõrval on haiguslik ülekaal siiski harv nähe. Nagu looduses nii kehtib ka inimkehas seadus, et mittemillestki ei saa midagi tekkida ja seda viimast ka kehakaalu puhul.
Heade soovidega, dr. Ehala

Kas see arutelu oli kasulik?