Melanoom - mis see on?

Melanoom - mis see on?

Melanoom on tõsiseim nahavähi vorm. Melanoom pärineb naha pigmendirakkudest, mis võivad paikneda nahas, silmas ja limaskestadel. Eriti palju on pigmendirakke neevustes ehk sünnimärkides.

Sünnimärk kui mõiste on olemuselt väär, kuna sünni ajal paikneb inimese kehal vaid 1% sünnimärke. Enamik neist tekib hiljem ja seetõttu nimetame neid edaspidi neevusteks.

Kuigi kõigil inimestel on risk  haigestuda melanoomi, on mõnel risk haigestuda suurem.

Võib öelda, et tõenäosus haigestuda eluajal melanoomi on ühel inimesel 65 seast. Aastaks 2010 prognoositakse riski ühele inimesele 50 seast. Ennekõike haigestuvad noored alla 40aastased naised. Pärast 40. eluaastat kahekordistub meeste haigestumus võrreldes naistega. Seega on riskirühmadeks noored naised ja vanemad mehed. Haigus on ennekõike europiidsele rassile omane ja sõltuvalt soost varieerub ka esinemissagedus anatoomilise paikme osas. Meestel on lisaks kehale enam melanoomi kõrvade, näo ja kaela piirkonnas, naistel pigem säärtel.

Riskirühmadeks loetakse veel neid mehi, kes ei leia enesevaatlusel melanoomi üles ega käi rutiinses kontrollis, ning vanemaealisi, kes on keskendunud muudele terviseprobleemidele ja ei oska esmaseid ohumärke tähele panna.

Düsplastiline neevus

Düsplastiline ehk atüüpiline neevus võib muutuda pahaloomuliseks. Düsplastiline neevus on väga mitmekesise kliinilise pildiga, kuid  iseloomulik on ebakorrapärane pigmentatsioon, varieeruv värv, ebaühtlane serv ja suurem diameeter kui normaalsetel neevustel. Risk haigestuda melanoomi on suurem, kui nahal on rohkesti  ebakorrapäraseid neevuseid.

Vajaduse korral düsplastilised neevused eemaldatakse. Ainult kliinilise pildi järgi on raske otsustada, kas tegemist on düsplaasia või algava pahaloomulise kasvajaga, sestap saab täpse diagnoosi ainult raku-uuringul.

neevus

Melanoomi haigestumise riskitegurid

‣ Pigmentneevuste rohkus. Rohkem kui 100 neevuse olemasolu korral kasvab risk haigestuda melanoomi 50 korda. Neevuste hulk on päriliku eelsoodumusega, mis tähendab, et kui ühel vanematest on palju neevusi, on ka lastel tõenäosus rohkete neevuste tekkeks. Kehtib põhimõte: mida tumedam nahk, seda vähem neevusi.

‣ Atüüpiliste neevuste olemasolu. Atüüpiline neevus on erinevate värvivarjunditega, ebaregulaarse kuju ja halva piirduvusega. Üks atüüpiline neevus on kõigil inimestel, nende rohkuse korral kasvab risk haigestuda melanoomi 16 korda.

‣ Pärilik eelsoodumus melanoomi tekkeks. 10% kõikidest melanoomidest on perekondlikud, s.o kui kahel esimese astme sugulasel on diagnoositud melanoom (ema, isa, õed, vennad, lapsed), suureneb tõenäosus melanoomi haigestuda 50%. Seetõttu soovitab arst ka pereliikmeid kontrollida. Laste jälgimist alustatakse 10. eluaastast 2 korda aastas. Julgustav fakt on see, et need perekonnad on haiguse suhtes teadlikumad, mistõttu leitakse melanoomid varajases staadiumis, mil need ei ole veel eluohtlikud.

‣ Soodumus haigestuda pärast ravi uuesti. Inimestel, kel on juba diagnoositud melanoom, on 5 korda suurem risk haigestuda melanoomi teist korda. Väga suured kaasasündinud neevused. Uuringute alusel on selgunud, et neevustel, mis on sünnil suuremad kui 7 cm ja täiskasvanuna suuremad kui 20 cm, on suurem oht muutuda melanoomiks kui väiksema läbimõõduga neevustel.

‣ Geograafiline laiuskraad. Mida lähemal ekvaatorile europiidse rassi esindajad elavad, seda suurem oht on neil haigestuda melanoomi.

‣ Päikesepõletused. Mida rohkem villidega kulgevaid päikesepõletusi elu jooksul on olnud, seda suurem on tõenäosus haigestuda melanoomi.

‣ Kunstlik kiirgus solaariumites suurendab riski mitu korda. Pidev või intensiivne UV-kiirgus. Välitöid tegevatel inimestel kasvab risk haigestuda naha sarvkihist lähtunud kasvajatesse. Vahelduv  intensiivne UV-kiirgus soodustab melanoomi teket. Melanoomi varajasel avastamisel on tähtis märgata muutusi oma nahal. Tähelepanelik tuleb olla, kui üks neevus eristub, sarnanemata ühegi teise märgiga inimese kehal. Kuigi nii satub arsti juurde kontrolli palju valepositiivseid juhte, on leitud, et melanoomi varajasel avastamisel on see tõhusaim meetod.Kuidas vältida haigestumist melanoomi? Kuigi meil pole võimalik valida nahavärvi, neevuste arvu ega perekondlikku eelsoodumust, on meil võimalus vältida UV-kiirgust.

‣ Riietus. Soovitatav on kanda peakatet, päikeseprille, särke ja pikki pükse, seelikuid, mis blokeerivad 99% UVB- ja UVA-kiirgusest. 

‣ Mida tumedam ja eredam kangas, mida tihedam on kanga kude, seda vähem UV-kiirgust seda läbib. Läbi märgade riiete jõuab kehapinnani suurem hulk UV-kiirgust kui läbi kuivade.

‣ Päikesekaitsekreemid. Parima toime saavutamiseks tuleks kanda SPF faktoriga kreem nahale 30 minutit enne väljumist ning uuesti määrida pärast ujumist, treeningut ja vanni. Kasutama peaks vähemalt SPF 15 kreemi. Iga numbriühik SPF faktorist tähendab kaitset 20 minutiks.

‣ Päikesekaitsekreemide kasutamine ainuüksi ei vähenda riski haigestuda melanoomi. Spekulatiivselt oletatakse, et SPFi kasutades väldivad inimesed päikesepõletusi, seega viibivad päikese käes oluliselt kauem, mistõtttu UV kogudoos suureneb ja risk haigestuda kasvab. Tänu päikesepõletuste välistamisele on SPFi sisaldavate kreemide kasutamine soovitatav.

‣ Vari. Soovitatav on olla puude ja päikesevarjude all, eriti keskpäeval.

‣ Keskpäeval on soovitatav vältida intensiivset päikesekiirgust. Tuleks jälgida UV indeksi näitajaid ilmateadetest ning selle järgi valida riietus ja päikesekaitsekreem.

‣ Lapsed. Imikud alla 6 elukuu ei tohiks olla otsese päikesevalguse käes. Noorematele kui 6 elukuud ei soovitata päikesekaitsekreeme. Pärast 6 elukuud saab lisada teistele meetmetele päikesekaitsekreemid.

Tekst pärineb trükisest "Kuidas ennetada nahavähki?", mille koostas ja kirjastas Celsius Healthcare. Trükise väljaandmist on finantseerinud Eesti Haigekassa.

Kas see artikkel oli kasulik?

Jaga

 

2 kommentaari

Sannikovimaa
12.03.24 23:54
...et neevustel, mis on sünnil suuremad kui 7 cm ja täiskasvanuna suuremad kui 20 cm... Siin on küll mingi viga, nii suure läbimõõduga neevusi pole isegi hobustel!
-1
   
+1
Renee Treier
02.04.13 17:19
Tere Olaf!
Minul on näol ja kehal melanoom e. neevus kõrgenenud pruunid laigud juba laiemad kui 5-12 mm ja seljal 16 mm. Onkoloogias üks suur melanoom kõhul opereeriti, aga kahe aasta pärast oli tagasi ja nüüd sügeleb.
Küsin: Kas nad on kahjulikud ja kuidas neist vabaneda
Tänades!
-607
   
+566

Lisa kommentaar

Saada