Vanusest tingitud vaimsete võimete langus võib olla arvatust väiksem
Vanuse suurenedes näivad langevat kõik vaimsed võimed. Värske uuringu tulemused näitavad, et langus ei ole siiski nii järsk kui mõnedes uurimustes väidetud.
Kõnealuses uuringus analüüsis Virginia ülikooli psühholoog Timothy Salthouse 1616 täiskasvanu (vanuses 18–80) tulemusi testis, milles keskenduti viiele olulisemale kognitiivsele võimele (nn mõtlemisvõimetele): arutlemisoskus, ruumiline kujutlusvõime, episoodiline mälu, tajumiskiirus ja sõnavara, annab HealthDay News teada.
Virginia kognitiivses vananemisprojektis (Virginia Cognitive Aging Project) osalejate kohta koguti andmeid korduvtestide abil, mida tehti keskmiselt 2,5-aastaste vahedega.
„Nüüdseks on olemas veenvad tõendid selle kohta, et vanemas eas kahanevad isegi sõnavarateadmised ja nn kristalliseerunud intellekt,“ selgitas Salthouse Ameerika psühholoogiaühingu (American Psychological Association) pressiteates.
Tema sõnul oli aga vanusega seotud vaimsete võimete langus väiksem kui varem arvatud.
Oma uuringus võttis Salthouse arvesse seda, et nendes uuringutes, milles testitakse inimesi korduvalt mingi perioodi vältel, võib tulemusi mõjutada tõik, et korduvalt testi sooritavad inimesed omandavad testi- või testimisstrateegiad ja seetõttu sooritavad igal järgmisel korral testi paremini.
Jättes kõrvale tegurid, mida ta nimetas „harjutamismõjudeks“, suutis Salthouse paremini määrata kindlaks selle, kuidas osalejad tegelikult vaimselt vananesid. Ta tõdes, et kui noorte täiskasvanute vaimsed võimed aja jooksul paranesid, näisid vanemate täiskasvanute vaimsed võimed ajapikku langevat. Sellegipoolest olid muutused mõlemal juhul väikesed.
„Erinevas vanuses inimeste pikaajaline võrdlemine võib olla veelgi keerukam, kuna pikema perioodi vältel aset leidvate muutuste määr võib olla osaliselt tingitud konkreetse inimese õppimisvõimest konkreetses vanuses,“ täheldas Salthouse.
Lisa kommentaar