Puslede kokkupanemine ja ristsõnade lahendamine aitab dementsuse avaldumist edasi lükata
Inimesed, kes panevad kokku mosaiikpilte ja lahendavad ristsõnu, saavad seeläbi võib-olla dementsuse avaldumist edasi lükata, ent kui haigus neid juba ründab, on uuringu andmetel selle kulg nendel kiirem.
Kuigi juba pikka aega on kahtlustatud, et aju „treenimine“ võib kaitsta inimest Alzheimeri tõve eest, ei ole seni suudetud selle tõestuseks eriti tõendusmaterjale leida, vahendab BBC.
Nüüd väidavad USA teadlased, kes jälgisid enam kui 1000 inimest, et vaimselt aktiivsem elu võib haiguse avaldumist kaugemale tulevikku lükata.
Ent samas leidsid teadlased, et sümptomite ilmnedes on haiguse kulg sellisel juhul kiirem.
Chicagos asuva Rushi ülikooli meditsiinikeskuse uurimisrühm värbas 1990. aastate alguses uuringus osalema 1157 üle 65 aasta vanust inimest.
Osalejatele anti kuni 5 punkti selle põhjal, kui sageli nad tegelesid erinevate teabe töötlemist hõlmavate tegevustega, sealhulgas raadio kuulamine või teleri vaatamine, raamatu lugemine, ristsõna lahendamine või mosaiikpildi kokkupanek, või muuseumi külastamine.
Seejärel jälgiti neid keskmiselt 12 aastat hinnates iga kolme aasta järel nende vaimset seisundit.
Erinevate testide põhjal tuvastati, et iga lisapunkt tagas dementsuse diagnoosita inimestele 50% väiksema languse ajutalitluses.
Kuid nendel 148 inimesel, kellel Alzheimeri tõbi ikkagi diagnoositi, tuvastati iga vaimse tegevuse eest saadud punkti kohta 42% kiirem haiguskulg.
Ajakirjas Neurology viitavad autorid sellele, et kognitiivne aktiivsus tõhustab aju võimet säilitada haiguse väljakujunemisel normaalne talitlusvõime, võimaldades ajul tulla toime märkimisväärsete patoloogiliste muutustega, ilma et selle talitlus kannataks.
Aga kui siis Alzheimer ikkagi diagnoositakse, näib haigus olevat juba kaugemale arenenud.
Lisa kommentaar