Pikaealisuse saladus peitub geenides

Teadlased on teinud kindlaks, et nendel, kelle eluiga ületab saja aasta piiri, on ainulaadne geenimutatsioonide kombinatsioon, mis võibki olla selle põhjuseks, et nad elavad 20 aastat kauem kui teised.

Need geenid näivad olevat tugevamad kui haigusi tekitavad geenid, mis tavaliselt põhjustavad vananemisega kaasnevaid terviseprobleeme. Kuid peavõidu saamiseks ei piisa sellest geenikombinatsioonist: teadlaste sõnul on endiselt tähtis osa liikumisel ja tervislikel eluviisidel, vahendab USA Today.

1. juulil teadusajakirja Science koduleheküljel avaldatud uurimuse kohaselt analüüsisid teadlased enam kui 1000 saja-aastaseks elanud inimese genoome, mis oli kogutud uuringu New England Centenarian Study käigus, ja tegid kindlaks 150 geneetilisest markerist koosneva geenirühma, mis suure tõenäosusega tagab erakordselt pika eluea.

Mida vanem oli uurimisalune, seda „tugevam oli ka leitud vastastikune seos,“ sõnas Bostoni ülikooli meditsiinikooli professor ja uurimuse vanemautor Thomas Perls.

Teadlased on alati olnud kindlad, et pikaealisus kandub edasi põlvest põlve, kuid see uurimus kinnitab esmakordselt, et tegemist on tõesti geneetiliselt määratud tunnusega. Geenianalüüsiga „suudame 77% täpsusega ennustada“ kellegi saja-aastaseks elamise tõenäosust, mainib Perls.

Selle geeniklastri kohta ei ole olemas kõigile kättesaadavat geenitesti, kuid Perlsi sõnul ei lähe arvatavasti kaua, enne kui keegi sellise testi turule toob. Selle asemel võiksid inimesed aga võrrelda oma suguvõsa liikmete eluigasid.

Kõik ei olene siiski geenidest: 23 protsendil neist, kes ületasid saja aasta piiri, ei leitud kõnealuseid geenimutatsioone.

Ka ei teata veel, kuidas need geenid täpselt inimeste eluiga pikendavad.

Uurimuse kohaselt võib saja-aastased ja vanemad erinevate geneetiliste tunnuste alusel, millel on seos ülipika eaga, jagada 19 rühma. „Ühed tunnused on korrelatsioonis pikema eluaega, teised lükkavad oluliselt edasi selliste kõrge vanusega kaasnevate haiguste nagu dementsus või kõrgvererõhutõbi ilmnemist,“ ütles Bostoni ülikooli biostatistik ja uurimuse juhtautor Paola Sebastiani.

Hea uudis on aga see, et enamikul inimestest on geenid, mis „võimaldavad neil elada 88-aastaseks ehk keskmisest elueast kaheksa aastat rohkem,“ sõnas Perls. Konks on tema sõnul aga selles, et nii kõrge eani elamiseks tuleb järgida tervislikke eluviise: liikuda, vältida ülekaalu, mitte suitsetada ega liialdada alkoholiga.

Kas see artikkel oli kasulik?