Allergia ravi hoiab ära tõsisemate sümptomite tekke

Allergia ravi hoiab ära tõsisemate sümptomite tekke Foto: IStock

Allergiliste haiguste ennetamiseks väga häid soovitusi ei ole, kuid õige ravi on oluline, soovitab Confido erameditsiini keskuse pediaater ja allergoloog Kersti Veidrik.

Pediaater ja allergoloog Kersti Veidrik selgitab, et allergiliste haiguste ravi võib tinglikult jagada kaheks: üldine allergilise reaktsiooni leevendamine  ja konkreetse haiguse sümptomite ravimine: „Kui suu kaudu võetavad tabletid ja tilgad või süstitavad lahused toimivad kogu organismis, siis on palju ravimeid, mida kasutatakse kohas, kus sümptomid avalduvad. Näiteks nahale määrime salve või kreeme, silmadesse tilgutame silmatilku, ninasse paneme rohtu spreina, bronhidesse saame ravimi inhalaatori abiga jne.“

Veidriku sõnul on aastaid otsitud ja ka juba kasutatud spetsiifilisi ravimeid, nn raviallergeene. „Tegu on individuaalse raviga ning siis kasutatakse allergeene, millele konkreetsel inimesel allergia on. Kasutusel on nii süstitavad ravimid, aga viimasel ajal kogub populaarsust lahuse tilkade kasutamine, mis pannakse keele alla. Ravi efekt on enamikel juhtudel hea või väga hea, kuid probleemiks on 3-5-aastat kestev ravi ja ka selle maksumus,“ räägib arst allergia ravivõimalustest.

Veidrik kinnitab, et allergiliste haiguste  ravimine on mõistlik, kuna nii hoitakse sageli ära tõsisemate sümptomite teke. „Kui allergilised reaktsioonid on tõsised, siis tavaliselt inimesed pöörduvad arstile ja saavad ravi. Sage on see, et ühele allergiaga seotud haigusele lisandub teine. Näiteks allergilisele nohule võib aja möödudes lisanduda astma. Sama võib olla ka vastupidi: esmaselt diagnoositakse astma ja hiljem lisanduvad sellele allergilise nohu sümptomid. Allergiaga seotud haigused võivad omavahel ka kombineeruda.“

Miks allergia tekib, sellele ühest vastust ei ole ning seetõttu on ka raske jagada soovitusi allergia ennetamiseks.  „Siiani ei ole leitud konkreetseid põhjuseid, miks allergia sageneb, miks mõnel avaldub allergia haigusena ja teisel mitte. Üha rohkem räägitakse liigsest puhtusest, mille tõttu lastel väheneb kokkupuude erinevate mikroobidega. Organismil jääb kaitsevõimet üle ning tekivad nn valed reaktsioonid,“ ütleb arst ning rõhutab, et kui haigus on avaldunud, siis tuleb seda ravida: „Koos arstiga tuleb läbi arutada vajalikud raviskeemid, mis väldiksid haiguse süvenemist ning aeg-ajalt tuleks kontrollida allergeene, mis organismile on potentsiaalselt ärritavad.“

„Konkreetne allergiline haigus pärilik ei ole. Küll aga võib pärilik olla soodumus allergiliste reaktsioonide tekkeks, mis siis võivad avalduda juba erinevate haigustena ja igas vanuses.  Sellepärast on oluline teada perekonnas ja ka lähisugulastel esinevaid haiguseid,“ lisab ta. 

Kas see artikkel oli kasulik?

Jaga

 

1 kommentaari

Tere.
25.09.16 18:05
Kihelus,lima, mis ajab köhatama.
Kas algav bronhaalastma või allergiline reaktsioon.
-48
   
+48

Lisa kommentaar

Saada