Homöopaatia Autor: Lembit Allikmets

Homöopaatia on saksa arsti Samuel Hahnemanni poolt üle 200 aasta tagasi väljatöötatud õpetus, mis lähtub teesist “sarnast ravitakse sarnasega” (ld similia similibus curantur). Selle ravimeetodi loomiseks andis tõuke S. Hahnemanni tähelepanek, et malaariaravis kasutatava kiniini (saadakse kiinapuukoorest) suured annused põhjustasid tervel inimesel palavikku, samal ajal kui väikesed annused toimisid palavikku alandavalt. Siit ka tema põhimõte, et iga haigust saab ravida selliste ainete väikeste annustega, mille suured annused tekitavad seda haigust. Tervete inimestega katsetades tehti kindlaks nn ravimi patogenees – ravimi põhjustatud sümptomid, mis põhinesid subjektiivsel kirjeldusel.

Homöopaatia suhtes on valitsenud ja valitseb kaks seisukohta. Tõenduspõhine ehk akadeemiline ehk tavameditsiin väidab, et homöopaatias ei saa rääkida ravimitega ravimisest, sest ravimeid tarvitatakse üliväikestes annustes. Annuste (lahjenduste) saamiseks kasutatakse skaalat, mille järgi iga järgnev lahjendus on eelmisest 10 või 100 korda suurem. Kui nii talitatakse 30 ja isegi rohkem korda, ei pruugi lahjendusse enam jätkuda raviaine molekule. Üliväikeste annuste kasutamine pole teaduslikult põhjendatud. Homöopaatilise ravi tulemusi mõjustab pigem psühholoogiline sõltuvus, autosugestioon ja psühhoteraapia. Arvamust, et homöopaatia on ohutu, sest kasutatakse kaduvväikesi ravimiannuseid, tuleb pidada ekslikuks: tõsised haigused muutuvad ebaõnnestunult ravides pahatihti kroonilisteks.

Alternatiivmeditsiini meetodeid pooldavad meedikud aga väidavad, et homöopaatia on keha loomulikke tervenemispüüdeid toetav ravimisviis. Paljusid inimesi ajendab soov kasutada rohkem looduslikke vahendeid ja raviviise ning mitte riskida kunstlikult loodud ravimite kõrvaltoimetega. Homöopaatia kui looduslik ravimeetod püüab ergutada keha immuunsüsteemi ennast ise aitama. Homöopaadid osutavad, et tavameditsiinis tuleb haiguse kontrolli all hoidmiseks võtta regulaarselt ravimit, ja kui selle võtmine lõpetada, võib inimene jälle haigestuda. Homöopaatia põhimõtteks on aga inimese tervise täielik taastamine. Kuid homöopaatia valinud haige ei saa siiski tavameditsiini välistada. Tavameditsiin on hädavajalik, kui looduslik ravimine ei anna tulemusi ja kui haige seisund on eluohtlik.

Vt ka alternatiivmeditsiin, homöosiniaatria.