CORINFAR

Arteriaalne hüpertensioon. Stenokardia. Raynaud’ sündroom.
Märkus! CORINFAR’i toimeainet prolongeeritult vabastavaid tablette kasutatakse kroonilise stabiilse
stenokardia ja vasospastilise stenokardia (Prinzmetal’i tüüpi) korral.

Annused määratakse individuaalselt olenevalt haige seisundist ja tundlikkusest ravimi suhtes.
Soovitava ravitoime saavutamiseks suurendatakse annuseid järk-järgult..

Üldjuhul on annused järgmised:
Krooniline stabiilne ja vasospastiline stenokardia: keskmine ööpäevane annus on 10 mg (1 Corinfar'i
toimeainet prolongeeritult vabastav tablett) 2…3 korda ööpäevas. Vajadusel võib annust järk-järgult
suurendada kuni 20…40 mg-ni (2…4 Corinfar'i toimeainet prolongeeritult vabastavat tabletti) 2 korda
ööpäevas. Maksimaalne ööpäevane annus ei tohi ületada 80 mg (8 Corinfar 10 mg toimeainet
prolongeeritult vabastavat tabletti).
Arteriaalne hüpertensioon: ravi tuleb alustada keskmise ööpäevase annusega 10 mg (1 Corinfar’i
toimeainet prolongeeritult vabastav tablett) 2…3 korda ööpäevas. Vajadusel võib annust järk-järgult
suurendada kuni 20…40 mg-ni (2…4 Corinfar’i toimeainet prolongeeritult vabastavat tabletti) 2 korda
ööpäevas. Maksimaalne ööpäevane annus ei tohi ületada 80 mg (8 Corinfar 10 mg toimeainet
prolongeeritult vabastavat tabletti).
Raynaud’ sündroom: tavaliselt 10...20 mg 3 korda ööpäevas.
Ravi viis ja kestus. Corinfar toimeainet prolongeeritult vabastavad tabletid võetakse sisse pärast sööki
koos vedelikuga. Tablette ei tohi katki närida. Söögi ajal manustamisel ravimi imendumine aeglustub,
kuid ei vähene. Soovitatav intervall kahe üksikannuse vahel on 12 tundi (hommikul ja õhtul),
minimaalselt 4 tundi. Ravi kestuse otsustab arst. Pikaajalisel ja suurte annuste kasutamisel tuleb ravi
lõpetada annuste järk-järgulise vähendamise teel.
Kuna toimeaine nifedipiin on tundlik valguse suhtes, ei tohi toimeainet prolongeeritult vabastavaid
tablette poolitada, sest sellisel juhul ei ole enam tagatud kaitse valguse eest, mis on saavutatud
õhukese polümeerikatte abil.

Lapsed
Nifedipiini ohutus ja efektiivsus alla 18-aastastel lastel ja noorukitel ei ole tõestatud.

Eakad patsiendid
Farmakokineetiliste andmete alusel ei ole annuse kohaldamine üle 65-aasta vanustel patsientidel
vajalik.

Maksakahjustusega patsiendid
Maksafunktsiooni kahjustusega patsiente tuleb hoolikalt jälgida ning tõsisematel juhtudel võib olla
vajalik annuse vähendamine.

Neerukahjustusega patsiendid
Farmakokineetiliste andmete alusel ei ole annuse kohaldamine neerukahjustusega patsientidel vajalik
(vt lõik 5.2).

- Teadaolev ülitundlikkus nifedipiini või ravimi ükskõik millise abiaine suhtes.
- Kardiovaskulaarne šokk.
- Kombinatsioon rifampitsiiniga, sest ensüüme indutseeriva toime tõttu ei pruugi nifedipiini
sisaldus plasmas jõuda piisava tasemeni (vt lõik 4.5).

Ettevaatust tuleb rakendada patsientidel, kellel on väga madal vererõhk (raske hüpotensioon, süstoolne
rõhk alla 90 mmHg); manifesteerunud südamepuudulikkus või raskekujuline aordistenoos.

Nifedipiini ei tohi kasutada raseduse ajal, välja arvatud juhul kui naise kliinilise seisundi tõttu on
näidustatud ravi nifedipiiniga. Nifedipiini kasutamine peab piirduma naistega, kellel on raskekujuline
hüpertensioon, mis ei allu standardravile (vt lõik 4.6).

Nifedipiini ei soovitata kasutada imetamise ajal, sest on teateid, mille kohaselt nifedipiin eritub
rinnapiima. Nifedipiini toimeid suukaudsete väikeste annuste imendumisel ei teata (vt lõik 4.6).

Nifedipiini manustamisel tuleb hoolikalt jälgida vererõhku, ka juhul kui nifedipiini manustatakse koos
i.v. magneesiumsulfaadiga, pidades silmast võimalikku vererõhu järsku langust, mis võib kahjustada
nii ema kui loodet.

Maksakahjustusega patsiente tuleb hoolikalt jälgida. Rasketel juhtudel võib olla vajalik vähendada
annuseid.

Nifedipiin metaboliseerub P450 3A4 süsteemi vahendusel. Ravimid, mis teadaolevalt inhibeerivad või
indutseerivad seda ensümaatilist süsteemi, võivad seetõttu mõjutada nifedipiini esmast maksapassaaži
või kliirensit (vt lõik 4.5).

Samal põhjusel võivad ravimid, mis on tsütokroom P450 3A4 süsteemi nõrgad kuni mõõdukad
inhibiitorid, põhjustada nifedipiini kontsentratsiooni suurenemist plasmas. Näiteks:
- makroliidantibiootikumid (nt erütromütsiin)
- anti-HIV proteaasi inhibiitorid (nt ritonaviir)
- asooli-tüüpi seenevastased ained (nt ketokonasool)
- antidepressandid nefasodoon ja fluoksetiin
- kinupristiin/dalfopristiin
- valproehape
- tsimetidiin

Nende ravimite samaaegsel manustamisel tuleb jälgida vererõhku ning vajadusel tuleb kaaluda
nifedipiini annuste vähendamist.

Patsiendid, kellel on harvaesinev pärilik galaktoositalumatus, laktaasipuudulikkus või glükoosi-
galaktoosi malabsorptsioon, ei tohi seda ravimit kasutada.

Ravimid, mis mõjutavad nifedipiini toimet

Nifedipiini metabolism toimub tsütokroom P450 3A4 süsteemi vahendusel nii soolte limaskestas kui
ka maksas. Ravimid, mis teadaolevalt inhibeerivad või indutseerivad seda ensümaatilist süsteemi,
võivad seetõttu mõjutada nifedipiini esmast maksapassaaži (suukaudsel manustamisel) või kliirensit
(vt lõik 4.4)

Nifedipiini manustamisel koos järgmiste ravimitega tuleb arvestada koostoimete ulatuse ja kestusega:

Rifampitsiin
Rifampitsiin on tsütokroom P450 3A4 süsteemi tugev indutseerija. Samaaegsel manustamisel koos
rifampitsiiniga väheneb oluliselt nifedipiini biosaadavus ja seega nõrgeneb ka toime. Seetõttu on
nifedipiini samaaegne kasutamine rifampitsiiniga vastunäidustatud (vt lõik 4.3).

Samaaegsel manustamisel järgmiste nõrkade kuni tugevate tsütokroom P450 3A4 süsteemi
inhibiitoritega tuleb jälgida vererõhku ning vajadusel kaaluda nifedipiini annuse vähendamist

Makroliidantibiootikumid (nt erütromütsiin)
Nifedipiini ja makroliidantibiootikumidega ei ole koostoimete uuringuid läbi viidud. Teatud
makroliidantibiootikumide puhul on teada, et need inhibeerivad tsütokroom P450 3A4 poolt
vahendatud teiste ravimite metabolismi. Seega ei saa välistada nifedipiini plasmakontsentratsioonide
võimalikku suurenemist mõlema ravimi samaaegsel manustamisel (vt lõik 4.4).

Asitromütsiin, ehkki ehituselt makroliidantibiootikumidega sarnane, ei inhibeeri oluliselt CYP3A4.

Anti-HIV proteaasi inhibiitorid (nt ritonaviir)
Kliinilisi uuringuid ravimi koostoimete hindamiseks nifedipiini ja teatud anti-HIV proteaasi
inhibiitorite vahel ei ole veel läbi viidud. Selle ravimiklassi esindajad inhibeerivad teadaolevalt
tsütokroom P450 A34 süsteemi. Lisaks on selle ravimiklassi preparaatide puhul täheldatud, et need
inhibeerivad in vitro tsütokroom P450 A34 süsteemi poolt vahendatavat nifedipiini metabolismi.
Samaaegsel manustamisel koos nifedipiiniga ei saa välistada, et esmase maksametabolismi
vähenemise ja eliminatsiooni aeglustumise tõttu suureneb oluliselt nifedipiini kontsentratsioon
plasmas (vt lõik 4.4).

Asooli-tüüpi seenevastased ained (nt ketokonasool)
Ametlikke koostoimete uuringuid nifedipiini ja teatud asooli-tüüpi seentevastaste ainete võimalike
vastastikuste toimete kohta ei ole veel läbi viidud. Sellesse ravimiklassi kuuluvad ained inhibeerivad
teadaolevalt tsütokroom P450 A34 süsteemi. Suukaudsel manustamisel koos nifedipiiniga ei saa
välistada nifedipiini süsteemse biosaadavuse olulist suurenemist, mis on tingitud esmase
maksametabolismi vähenemisest (vt lõik 4.4).

Fluoksetiin
Kliinilisi uuringuid fluoksetiini ja nifedipiini vaheliste võimalike koostoimete kohta ei ole veel läbi
viidud. On tõestatud, et fluoksetiin inhibeerib in vitro tsütokroom P450 A34 poolt vahendatavat
nifedipiini ainevahetust. Seetõttu ei saa välistada nifedipiini kontsentratsiooni suurenemist plasmas
nende ravimite samaaegsel manustamisel (vt lõik 4.4).

Nefasodoon
Kliinilisi uuringuid nifedipiini ja nefasodooni vaheliste võimalike koostoimete kohta ei ole veel läbi
viidud. On teada, et nefasodoon inhibeerib tsütokroom P450 A34 poolt vahendatavat teiste ravimite
metabolismi. Seetõttu ei saa välistada nifedipiini kontsentratsiooni suurenemist plasmas nende
ravimite samaaegsel manustamisel (vt lõik 4.4).

Kinupristiin / dalfopristiin
Kinupristiini / dalfopristiini samaaegne manustamine nifedipiiniga võib põhjustada nifedipiini
kontsentratsiooni suurenemist plasmas (vt lõik 4.4).

Valproehape
Ametlikke koostoimete uuringuid valproehappe ja nifedipiini vaheliste võimalike koostoimete kohta ei
ole läbi viidud. Kuna on näidatud, et valproehape suurendab plasmas ensüümide indutseerimise kaudu
struktuurselt sarnase kaltsiumikanali blokaatori, nimodipiini kontsentratsioone, siis ei saa välistada
nifedipiini kontsentratsiooni suurenemist plasmas ning sellest tulenevat toime tugevnemist (vt
lõik 4.4).

Tsimetidiin
Kuna tsimetidiin inhibeerib tsütokroom P450 A34, siis tõuseb nifedipiini sisaldus plasmas ning
võimalik on hüpertensioonivastase toime tugevnemine (vt lõik 4.4).

Muud
Tsisapriid
Nifedipiini ja tsisapriidi samaaegsel manustamisel võib suureneda nifedipiini kontsentratsioon
plasmas.

Tsütokroom P450 A34 süsteemi indutseerivad epilepsiavastased ained, nt fenütoiin, karbamasepiin ja
fenobarbitaal
Fenütoiin indutseerib tsütokroom P450 A34 süsteemi. Samaaegsel manustamisel fenütoiiniga väheneb
nifedipiini biosaadavus ning seega nõrgeneb ka toime. Mõlema ravimi samaaegsel manustamisel tuleb
jälgida kliinilist ravivastust nifedipiinile ning vajadusel tuleb kaaluda nifedipiini annuse suurendamist.
Kui nifedipiini annust suurendati ravimite samaaegse kasutamise ajal, siis tuleb pärast fenütoiinravi
lõpetamist kaaluda nifedipiini annuse vähendamist.
Nifedipiini võimalike koostoimete kohta karbamasepiini või fenobarbitaaliga ei ole ametlikke
uuringuid läbi viidud. Kuna mõlemad ravimid teadaolevalt vähendavad plasmas ehituslikult sarnase
kaltsiumikanali inhibiitori nimodipiini sisaldust ensüümide indutseerimise kaudu, siis ei saa välistada
nifedipiini kontsentratsiooni vähenemist plasmas koos toime nõrgenemisega.

Nifedipiini mõju teiste ravimite toimele

Vererõhku langetavad ravimid
Nifedipiin võib tugevdada samaaegselt manustatud hüpertensioonivastaste ainete vererõhku langetavat
toimet. Sellised ained on näiteks:
- diureetikumid
- beetablokaatorid
- AKE inhibiitorid
- AT1 antagonistid
- teised kaltsiumiantagonistid
- alfa-adrenergilised blokaatorid
- PDE5 inhibiitorid
- alfa-metüüldopa.

Nifedipiini samaaegsel manustamisel beeta-retseptorite blokaatoritega tuleb patsienti hoolikalt jälgida,
sest on teada, et üksikjuhtudel võib südamepuudulikkus süveneda.

Digoksiin
Nifedipiini ja digoksiini samaaegne manustamine võib aeglustada digoksiini kliirensit ja seeläbi
suurendada digoksiini kontsentratsiooni plasmas. Seetõttu tuleb ettevaatusabinõuna kontrollida
patsienti digoksiini üleannustamise sümptomite suhtes ning vajadusel tuleb vähendada glükosiidide
annust, lähtudes digoksiini kontsentratsioonist plasmas.

Kinidiin
Kui nifedipiini ja kinidiini manustatakse samaaegselt, on üksikjuhtudel täheldatud kinidiini taseme
langust või nifedipiini ärajätmisel, olulist kinidiini kontsentratsiooni suurenemist plasmas, kui
nifedipiini kas manustati lisaks või jäeti ära. Soovitatav on jälgida kinidiini kontsentratsiooni plasmas
ning vajadusel kohandada kinidiini annust. Mõned autorid on teatanud nifedipiini kontsentratsiooni
suurenemisest plasmas samaaegsel manustamisel koos teiste ravimitega, samas kui teised ei ole
täheldanud nifedipiini farmakokineetika muutusi.

Seetõttu tuleb hoolikalt jälgida vererõhku, kui nifedipiinravile lisatakse kinidiin. Vajadusel tuleb
vähendada nifedipiini annust.

Takroliimus
On tõestatud, et takroliimuse metabolism toimub tsütokroom P450 A34 süsteemi vahendusel. Hiljuti
avaldatud andmetest nähtub, et takroliimuse annust, mis manustatakse koos nifedipiiniga, võib teatud
juhtudel vähendada. Ravimite koos manustamisel tuleb jälgida takroliimuse kontsentratsiooni plasmas
ning vajadusel tuleb kaaluda takroliimuse annuse vähendamist.

Ravimi koostoimed toiduga

Greibimahl
Greibimahl inhibeerib tsütokroom P450 A34 süsteemi. Nifedipiini manustamine koos greibimahlaga
põhjustab seetõttu plasmakontsentratsiooni suurenemist ning nifedipiini toime pikenemist, mille taga
on esmase maksametabolismi vähenemine või kliirensi aeglustumine. Tulemusena võib tugevneda
vererõhku langetav toime. Pärast regulaarset greibimahla tarbimist võib see toime püsida 3 päeva
pärast viimast greibimahla manustamiskorda.
Nifedipiini võtmise ajal tuleb seega hoiduda greibi / greibimahla tarbimisest.

Muud koostoimete vormid

Nifedipiin võib suurendada uriinis vanillüül-mandelhappe väärtusi spektrofotomeetrilisel määramisel.
HPLC meetodil määramisi ravim ei mõjuta.

Rasedus
Nifedipiini ei tohi kasutada raseduse ajal, välja arvatud juhul kui naise kliinilise seisundi tõttu on
näidustatud ravi nifedipiiniga. Nifedipiini kasutamine peab piirduma naistega, kellel on raskekujuline
hüpertensioon, mis ei allu standardravile (vt lõik 4.4).

Rasedatel ei ole läbi viidud piisavaid ja hästi kontrollitud uuringuid.

Olemasolev teave ei ole piisav, et välistada võimalikke kõrvaltoimeid lootele ja vastsündinule.

Loomkatsetes on nifedipiin olnud embrüotoksiline, fetotoksiline ja teratogeenne.

Olemasolevad kliinilised andmed ei ole näidanud spetsiifilist prenataalset riski. Siiski on teatatud
perinataalse asfüksia, keiserlõikega sünnituste, enneaegsete sünnituste ja intrauteriinse kasvupeetuse
juhtude sagenemisest. Ei ole selge, mil määral need teated olid tingitud hüpertensioonist, selle ravist
või ravimi spetsiifilistest toimetest.

Imetamine
Nifedipiin eritub rinnapiima. Nifedipiini kontsentratsioon rinnapiimas on enamvähem võrreldav
kontsentratsiooniga ema seerumis. Toimeainet kiiresti vabastavate ravimvormide puhul on soovitatav
lükata imetamist või rinnapiima väljalüpsmist edasi 3 kuni 4 tundi pärast ravimi manustamist, et
vähendada nifedipiini kogust, mis imikuni jõuab (vt lõik 4.4).

Fertiilsus
In vitro viljastamisel on täheldatud pöörduvaid biokeemilisi muutusi spermatosoidide peaosas, mis
võivad halvendada spermatosoidide võimekust, üksikjuhtudel seostatud kaltsiumi antagonistide (nt
nifedipiini) toimega. Meestel, kellel on korduvalt ebaõnnestunud viljastamine in vitro meetodil ning
puudub muu selgitus, tuleb võimaliku põhjusena mõelda kaltsiumi antagonistide, nt nifedipiini peale.

Ravimi poolt esile kutsutud reaktsioon on üksikisikuti varieeruva tugevusega ning võib mõjutada
autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet. See kehtib eeskätt ravi alustamisel, ravimite muutmisel
ja kombinatsioonis alkoholiga.

Alljärgnevalt on toodud kõrvaltoimed nifedipiini platseebo-kontrolliga uuringutest CIOMS III
esinemissageduste järgi (kliiniliste uuringute andmebaas: nifedipiin n=2661; platseebo n=1486;
22.02.2006 seisuga ning ACTION uuring: nifedipiin =3825; platseebo n=3840).
Veerus "sage" loetletud kõrvaltoimete esinemissagedus oli alla 3%, välja arvatud tursed (9,9%) ja
peavalu (3,9%).
Nifedipiini sisaldavate ravimite kasutamisel esinevad kõrvaltoimed on esinemissageduste kaupa kokku
võetud alljärgnevas tabelis. Kõrvaltoimed on igas esinemissageduste rühmas esitatud tõsiduse
vähenemise järjekorras. Esinemissagedused on järgmised: sage (≥ 1/100 kuni < 1/10), aeg-ajalt
(≥ 1/1000 kuni < 1/100) ja harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000). Kõrvaltoimed, mida on esinenud üksnes
turuletulekujärgse järelevalve jooksul ja mille esinemissagedust ei ole võimalik hinnata, on liigitatud
alarühma „Teadmata“.

Organsüsteemi
Sage
Aeg-ajalt
Harv
Teadmata
klass (MedDRA)
Vere ja



Agranulotsütoos
lümfisüsteemi
Leukopeenia
häired
Immuunsüsteemi

Allergiline
Kihelus
Anafülaktiline/
häired
reaktsioon
Urtikaaria
anafülaktoidne
Allergiline turse /
Lööve
reaktsioon
angioödeem (sh
kõriturse*)
Psühhiaatrilised

Ärevus-


häired
reaktsioonid
Unehäired
Ainevahetus- ja



Hüperglükeemia
toitumishäired

Närvisüsteemi
Peavalu
Peapööritus
Paresteesia /
Hüpoesteesia
häired
Migreen
Düsesteesia
Somnolentsus
Pearinglus
Treemor
Silma kahjustused
Nägemishäired

Silmavalu

Südame häired

Tahhükardia

Valu rinnus
Palpitatsioonid
(stenokardia)
Vaskulaarsed
Tursed
Hüpotensioon


häired
Vaso-
Sünkoop
dilatatsioon
Respiratoorsed,

Ninaverejooks

Düspnoe
rindkere ja
Ninakinnisus
mediastiinumi
häired
Seedetrakti
Kõhukinnisus
Kõhuvalu, mao ja Igemete
Oksendamine
häired

soolte valu
hüperplaasia
Gastroösofageaalne
Iiveldus
refluks
Düspepsia
Flatulents
Suukuivus
Maksa ja

Maksaensüümide

Ikterus
sapiteede häired
aktiivsuse
mööduv tõus
Naha ja

Erüteem

Toksiline epidermise
nahaaluskoe
nekrolüüs
kahjustused
Allergiline
valgusülitundlikkusre
aktsioon
Palpeeritav purpur
Lihas-skeleti ja

Lihaskrambid

Artralgia
sidekoe
Liigesturse
Müalgia
kahjustused
Neerude ja

Polüuuria


kuseteede häired
Düsuuria
Reproduktiivse

Erektsioonihäired

süsteemi ja
rinnanäärme
häired
Üldised häired ja
Halb
Täpsustamata


manustamiskoha
enesetunne
valu
reaktsioonid
Külmavärinad
* võib põhjustada eluohtliku seisundi.

Maliigse hüpertensiooni ja hüpovoleemiaga dialüüsipatsientidel võib vasodilatatsiooni tõttu tekkida
vererõhu järsk langus.

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine
Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See
võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist
võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

Sümptomid
Raskekujulise nifedipiini intoksikatsiooni korral tekivad järgmised sümptomid:
Teadvushäired kuni koomani, järsk vererõhu langus, tahhü/bradüarütmiline südame rütmihäire,
hüperglükeemia, metaboolne atsidoos, hüpoksia, kardiogeenne šokk koos kopsutursega.

Üleannustamise ravi
Ravis on prioriteediks toimeaine organismist väljaviimine ja stabiilse kardiovaskulaarse seisundi
taastamine.

Suukaudse manustamise järgselt on näidustatud maoloputus, vajadusel koos peensooleloputusega.

Eriti juhul kui intoksikatsioon on toimunud toimeainet aeglaselt vabastavate nifedipiini
ravimvormidega nagu nifedipiin retard, peab eliminatsioon olema võimalikult täielik, sh ka
peensoolest, et ära hoida vastasel korral paratamatut toimeaine pidevat imendumist.

Hemodialüüs ei ole otstarbekas, sest nifedipiin ei ole dialüüsitav. Soovitav on plasmaferees (kõrge
valgusiduvus, suhteliselt väike jaotusruumala).

Bradüarütmiat saab sümptomaatiliselt ravida beeta-sümpatomimeetikumide abil. Eluohtliku
bradüarütmia korral on soovitatav paigaldada ajutine südamestimulaator.

Kardiogeense šoki ja arteriaalse vasodilatatsiooni tagajärjel tekkinud hüpotensiooni raviks
manustatakse kaltsiumi (10…20 ml kaltsiumglükonaadi 10% lahust manustatakse aeglaselt i.v. ja
korratakse vajadusel). Tulemusena võib seerumi kaltsiumisisaldus ulatuda normi ülemisse vahemikku
kuni veidi üle normi piiri. Kui kaltsiumi abil ei õnnestu saavutada vererõhu piisavat tõusu,
manustatakse lisaks vasokonstrikteerivaid sümpatomimeetikume, nt dopamiini või noradrenaliini.
Nende ravimite annused sõltuvad ainult sellest, milline on nende toime.

Veremahu suurendamine peab südame ülekoormuse ohu tõttu toimuma ettevaatlikult.

Farmakoterapeutiline rühm: Kaltsiumikanali blokaatorid, ATC-kood: C08CA05.

Nifedipiin on 1,4-dihüdropüridiini tüüpi kaltsiumikanali blokaator. Kaltsiumikanali blokaatorid
takistavad kaltsiumiioonide tungimist rakku läbi kaltsiumikanalite, seda eeskätt koronaararterite ja
perifeersete veresoonte silelihaskoes. See toime põhjustab vasodilatatsiooni. Terapeutilistes annustes
otsene toime müokardile nifedipiinil praktiliselt puudub.
Nifedipiin laiendab koronaarartereid nende lihaskoe toonuse vähendamise teel ja parandab seeläbi
müokardi verevarustust. Samal ajal väheneb ka perifeerne vastupanu.
Ravi alguses kaltsiumikanali blokaatoritega võib tekkida südame löögisageduse ja minutimahu
reflektoorne suurenemine. See suurenemine ei ole siiski piisav, et kompenseerida vasodilatatsiooni.
Pikaajalise ravi jooksul pöördub esmalt suurenenud südame minutimaht tagasi esialgsele tasemele.
Nifedipiini vererõhku langetav toime on eriti märgatav kõrgema vererõhuga patsientidel.

Suukaudsel manustamisel tühja kõhuga imendub nifedipiin kiiresti ja peaaegu täielikult. Nifedipiin
läbib esmase maksapassaaži. Suukaudsel manustamisel on nifedipiini süsteemne biosaadavus
50…70%. Maksimaalne kontsentratsioon plasmas ja seerumis saabub ligikaudu 15 minutit pärast
nifedipiini sisaldava lahuse suukaudset manustamist ja 30…85 minutit pärast teiste mitte-
prolongeeritud ravimvormide manustamist.
95…98% nifedipiinist seondub plasmavalkudega (albumiiniga). Nifedipiini keskmine jaotusruumala
V on 0,77...1,12 l/kg.
ss
Nifedipiin metaboliseerub peaaegu täielikult maksas, eeskätt oksüdatiivsete protsesside kaudu.
Metaboliidid ei ole farmakodünaamiliselt aktiivsed.
Muutumatul kujul ja metaboliit M-1-na eritub neerude kaudu väga väike osa annusest (< 0,1%
annusest). Ligikaudu 50% annusest eritub uriiniga polaarsete metaboliitide M-2 ja M-3-na (osaliselt
konjugeeritult), peamine osa manustatud nifedipiinist eritub 24 tunni jooksul.
Ülejäänu eritub väljaheitega.
Eliminatsiooni poolväärtusaeg on 1,7…3,4 tundi (mitte-prolongeeritud ravimvormid).
Nifedipiin ei kumuleeru organismis tavaliste annuste pikaajalisel kasutamisel.
Maksafunktsiooni kahjustuse korral suureneb märkimisväärselt eliminatsiooni poolväärtusaeg ja
väheneb kogukliirens. Sellisel puhul võib olla vajalik annust vähendada.

In vivo ja in vitro mutageensuse uuringud andsid negatiivseid tulemusi, mistõttu võib nifedipiini
mutageense toime inimesele välistada.
Pikaajaline (2 aastat) uuring rottidel ei tõestanud nifedipiini tumorigeenset toimet.
Kolmel loomaliigil (rott, küülik, hiir) läbi viidud eksperimentaaluuringud andsid tõestust teratogeense
toime kohta (suulaelõhe, kardiovaskulaarsed ja digitaalsed anomaaliad). Nifedipiini kasutamisel
tiinuse ajal ahvidel olid ravi tagajärjeks väikesed platsentad ja koorioni hattude alaareng, samuti
täheldati hüpoksia ja atsidoosi juhte.

Laktoosmonohüdraat, magneesiumstearaat, makrogool 6000, makrogool 35000, talk, kartulitärklis,
hüpromelloos, polüvidoon K25, mikrokristalliline tselluloos, titaandioksiid (E171), kinoliinkollane
(E104).

Ei kohaldata.

3 aastat.

Hoida temperatuuril kuni 30°C.
Hoida originaalpakendis, valguse eest kaitstult.

30 tabletiga pakend: PVC/Al blisterpakend.
50 ja 100 tabletiga pakend: pruun klaaspudel koos PE valge korgiga.

Erinõuded puuduvad.