põhjendamatu hirm 22.05.02 / Psühholoogia

Arst vastas:

Tere, Annela!

Pakun Teile järgmise lahendustee, mis on üsna tüüpiline sellistel puhkudel.

Esimene samm: pöörduge palun psühhiaatri vastuvõtule. Seda saab teha Tallinna psühhiaatriakliiniku laste ja noorukit polikliinikus (kuigi muidugi Te ei ole enam mingi laps, aga vanuse järgi kuulute nende hulka, kes peaks veel sinna ninama). Või mõnes muus kohas, kus töötavad psühhiaatrid või erapsühhiatri juures. Seal ma oletan, kirjutatakse Teile välja mingi ravim, mis Teil peaks sellist seisundit leevendama.

Teine samm: Pöörduge oma vanemate poole ja küsige, kas nad on nõus tasuma Teie psühhoterapeutilise ravi kulud, kui Te pöördute mõne psühhoterapeudi poole oma seisundi analüüsimiseks ja selle ülesleidmiseks, mis Teiega toimub. Kui nad on sellega nõus, siis leidke endale sobiv psühhoterapeut, kellega oma asju rääkida.

Sellel teel on palju komistuskive, mille eest ma tahan Teid hoiatada.
Esimene komistuskivi on kohe esimese sammu alguses. Enamik inimesi ei loe kirja enam edasi, kui nad näevad sõna "psühhiaater". Mina kardan hambaarsti. Ja kui keegi soovitab mul sinna minna, siis ma kõhklen tükk aega enne kui ma lähen. Aga ma saan aru, et hambaid ravib ainult hambaarst ja pole mõtet minna kõrvaarsti juurde kui hambad valutavad. Kuigi kõrvaarst teeb kindlasti vähem valu. Eks ole? Nii ka siin. Pole mõtet minna mingi muu arsti juurde, kui Teil on sedasorti hirmud. Kui Te olete endale selle selgeks teinud ja sellest komistuskivist jagu saanud, ootab Teid ees kohe järgmine.
Teine komistuskivi on see, et tuleb ravimeid tarvitada. Ma kuulen iga päev kuidas inimesed on arvamusel, et ravimid -- need on hirmus keemia ja jubedad asjad. Kas Te keeksi sööte? Limonaadi joote? Coca-Colat? Krõpse? Kas Te õhku hingate? Kõik need sisaldavad keemilisi aineid. Miski, mida Te toiduks tarvitate, või joote või isegi sisse hingate pole keemiavaba. Te ise olete üleni üks keeruline keemiliste ainete kogum. Ja paljugi sellest, mida te sööte, joote või ka õhk mida Te hingate, sisaldab tundmatuid aineid, mille toime on teadmata. Ravimid seevastu on väga hoolikalt koostatud keemilised ühendid, mille koostist teatakse täpselt, toimet ja kõrvaltoimeid tuntakse ja suudetakse neid kontrollida. Nii. Kas siiamaani on klaar?
Kolmas komistuskivi kerkib esile siis, kui te psühhoterapeuti otsite. Kes see võiks olla ja kust teda leida? Psühhoterapeut peaks olema saanud lisaks arsti või psühholoogi ettevalmistusele ka veel täiendava ettevalmistuse psühholoogiliste ravivõtete alal. Kajuks pole meil veel koostatud ametlikke psühhoterapeutide registrit, kust võiks valida kellegi kindla peale, sest seal on ainult korraliku ettevalmistuse saanud inimesed registreeritud. Praegu on kõige kindlam pöörduda psühhoteraapia erialaorganisatsioonide poole ja küsida, kes nende liikmetest kus vastu võtavad ja milline on nende ettevalmistus ja mida nad ravida oskavad. Eri psühhoteraapiad on eri raskuste suhtes eri moodi tublid. Mõnede psühhoteraapia viisidega saab ravida üht asja paremini, mõnega teist.
Neljas komistuskivi on kindlasti see, et psühhoteraapia on tasuline asi ja see võib kesta kaua. Ühelgi psühhoteraapia suunal ei ole olemas võluvitsakest, mille abil sipsti! kõik vaevad ja hädad minema peletada. Varuge kannatust ja Te saate ka sellest komistuskivist üle.

Läks pikaks jutluseks. Ma ainult sellepärast, et ma arvan, et Te väärite pikka seletamist ja Te peaksite olema valmis seda teed alustama. Ja et Te ei arvaks, et Teie probleem on nõme. Ja veel, ehk loevad seda mõned teisedki, kes samasuguste murede käes vaevlevad, ega julge/oska kusagilt peale hakata.

Julgust ja jõudu soovides,
HK

Kas see arutelu oli kasulik?